reede, oktoober 08, 2021

Ups...

 See nädal üks õhtu oli facebooki ja teisi sotsiaalkanaleid.

Praegu avastasin , et minu gmail.com´iga on viltu. On maas. 

Mima isegi ei imesta seda, et sotsiaalmeediad internetis maas ... Või õigemini - ma imestan, kui täpselt öeldi seda "nalja" ette öeldi... Kuulan teisigi valguse uudiseid / sõnumeid,  neidki mitte iga minut, kuid tihedamini,  kui peameedia uudiseid. Miks - sellepärast, et valguse uudised toetavad hullus hallis maailmas positiivset meelt. Tava hallid uudised toetavad hirmu. 
Minu meelest.
Mina soovin olla iseendaga tasakaalus.

Olen ennem öelnud ja mõelnud, mis siis saaks, kui üks hetk kaoks internet või elekter...
Mina ei lähe paanika. Kuidagi ikka saan hakkama...

neljapäev, oktoober 07, 2021

Bongo toimetas köögis...




... külmetas end. Tugitoolis lõpuks lesides aevastas.

 

kolmapäev, oktoober 06, 2021

Olin laulutunnis...

 ... ja esmakordselt elus püüdsin laulda klaveri saatel. Uskumatu!!! Mõnsa väljakutse mulle...



teisipäev, oktoober 05, 2021

Jess, minu näitus Leevi rahvamajas


 

Tõesti eile oli minu päev.

Selle näituse kokkuleppe tegime eelmisel sügisel Väimelas... Eile helistas Leevi rahvamajast Anu, küsis, kas mul meeles ning kas teeme ... Kilkasin "Jaa - jaaaa" Kusjuures ise olin mõelnud mitu nädalat sinna kirjutada ja tuletada meelde... Sest mu kalender - märkmik tuletas meelde. 
Hästi vahva, et hingasime ühes taktis. 
Keegi ega miski  ei unustanud...

Usun, et 72 näitus saab olema imevahva!

Päris näitusest on möödas ülepoole aasta, muide. Tundsin, et miski on puudu...
Pärnu EEEE õhtul oli küll kaasas kolm maali, mini näitus nagu - kuid see polnud see tunne. Oli EEEE tunne, mitte näituse tunne.

Detsembri algguses laulan loodetavasti kontserdil... Ise ka pean selle hulljulge väljakutsega harjuma....

pühapäev, oktoober 03, 2021

Tegin enneolematut...

... Kuid samas, usun, et ainuõiget asja... 

Mul olid riiulis karp kuivatatud lilli. Neis olid väga õnnelikud mälestatud... Pulmapäev, laste sündimised... ja üks eriline kohtumine...

Kaua mõtlesin, mida kuivatanud lilledega teha. Tolmuma hakkasid ka ...  Neis oli kuidagi seisma jäänud energia, mida tõstsin ühest kohast teise aastaid...

Aga õnnelikke mälestusi ei viska ju prügikasti...

Täna lihtsalt põletasin lilled ära. Aias. 

Naeratades. 

Elu läheb edasi... 💖