pühapäev, märts 02, 2008

Mu hing

... on rahutu.

Miks - ei tea.

On küll pisut parem olla. Köharohi aitab. Nüüd vaja arstile minna... Aga... OK, ma ei hakka nutulauluga taas pihta. Mõtleme Piretiga ehk välja, kuidas perearstile pääseda.

Igatahes hinges kummaline värin, et midagi juhtub... Hommikul "keeras" papa taas ära - seekord ähvardas mind lüüa ja päev otsa ainult norib tüli, kuid ise ütleb, et näe, võõrad mõistavad mind palju paremini. Mul on tunne, et papa maailm tiirleb üha kitsamalt tema enese ümber. Ta nagu ei suuda aru saada, et minul on tõbi kallal... Jalavanni ajal teeb akna lahti... Kohvi mitte joomisega sõimab mind läbi - ma pole tõesti eriti kohvi joonud teisipäevast. Nagu tahaks - samas ei taha ka. Mina küll ei näe, et kohv on sõimamise allikas. Pigem papa kius.

Kaua veel suudan...

Kommentaare ei ole: