Neljapäev, jaanuar 21, 2016

Võin edasi tõmmelda ehk täiulikusest õnnest puudub samm :)

Koju tulles ootas mind üllatus. Tegelikult see rõõm oli kauaoodatud, ja seega ei olnudki päris ootamatu üllatus. Aga mu rõõm on siiani suur.
Sain kätte järjekordse Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ülemaailmse Ühingu (pikenenud) lepingu.  Pabistasin ju nii väga, et ehk ma pole oma kunstitööd hästi teinud... Uue lepingu vääriliselt... See minulik! Ikka alguses pabistada,  iseend  natuke madalamat hinnata...

Kerge tunne mu sees.
Võin rahulikult edasi tõmmelda.
Kolm aastat jälle rahuliku rõõmuga maalida ja teha näitusi ja kohtuda paljude kunstihuvilistega.
Esimese asjana stipendiaadina tuleb mul rahulikult leping allkirjastada. Hetkel süda ja jalg  väriseb rõõmust - ei suuda veel pastakat hoida... Teise asjana leping posti pista, tagasi saada.
Nii see töö meil käib. Kui keegi arvab, et see pole töö - siis see on tema probleem, jumal temaga. Aga see on tõeline  tõsine töö. :)

Sain ka selle aasta esimese sünnipäevakaardi.

Siis lugesin maalimisühingu  ajakirja, mis ilmub ja tuleb kord 4 kuu tagant. Leidsin üllatuslikult (ja see oli/on  üllatus!), et olen aktiivne ..    Eesti ja Tartugi  ilusti maailma kaardil :) Kuid väike viga on tekkinud Jakobi Mäe Kultuurikojaga - loodan, et asjaosalised andestavad. Olen rohkem kui kindel,  et  mina kirjutasin inglise keeles õieti... Tegijatel juhtub  ikka!
Kass Pätu luges seda  unejutuna :)

Soovin nüüd kallistada ja  tänada kõiki, kes on mind sel kunstiteel aidanud ja toetanud ja ideid andnud! Teieta ei oleks siinmaal, kus parajasti  olen :)

Olen õnnelik.
Kuid jätan alati  ühe sammu õnnest astumata, siis on alati, mille poole veel püüelda :) :)  :)

2 kommentaari:

kukupai ütles ...

Kallistused Sulle!
Muide, täna ongi ülemaailmne kallistamise päev :)

tiia ütles ...

:) :)