Reede, jaanuar 01, 2016

2016 esimestel tundidel...

...  ja  akna taga sajab lund.   Tundub   nii.  Vähemasti midagi keerleb tänavalaterna ümber...  Uusaasta muinasjutt nagu !

Kass  Pätu oli esimene, kellele sain sel  aastal esimesed sõnad: "Head uut aastat, ma armastan sind.!" Ta hiilis  saba jalge vahel peidukohast välja. Paitasin. Rahustasin.

Ilutulestikud olid aknast vaadates väga ägedalt ilusad. Suhteliselt palju lendasid taeva lähemal ja kaugemal suuri värvilisi palle.... Tõesti oli ilus!

Olen saanud mõned sõnumid.  Ise  saatsin ainult lähedastele... Vahel tuleb kohe tunne vaadata, kes ise saadab või helistab... või tunne, et  jälle mina.... See selematult  kummaline nukker tunne...  See ei tähendab, et ma ei mõtleks kõikidele.    Ja samas arvan, et  nemadki mõtlevad ka minule.... Ja praegu  on  ka näoraamat,  kus saab tervitada ja soove soovita väga kergesti ja lihtsalt. Facebookis on tõesti palju soove...   Seega,
uusaasta ei pea algama virinaga. Hoopis vastupidi. Ma ütlen aitäh kõikidele, kes on mulle  1. advendist siiani igal  viisil  häid soove soovinud!     Mulle   jätkub neid kauaks.  Terveks aastaks kindlasti :)

Täna olen niisama. Arvatavasti hommikul magan kauem.  Nagu   1. jaanuari  komme ikka on  olnud aastast aastasse... Varsti peaks  voodi   pugema. Vist pole enam miskit  üleval  olles  teha.   Momendil piilun silmanurgast "Armastust   kolme apelsini vastu" - ja jälle naeran omaette  laginal...

Hoiame iseend! Kõik algab endast  :)    Kui oleme iseendaga rahul ja armastav, suudame hoida  ja mõista teisigi.

Kommentaare ei ole: