1.mai oli kunagi töörahva püha. Ma mäletan seda tõesti kevadpühana, kus sai kodu koristatud, mina pidin oma mängunurga korda tegema, otsustama, mis ma mõne mänguasjaga teen - kas raatsin ära visata, või hoian alles, või lihtsalt elan edasi ja unistan, et saan uue ja ilusama-parema.
Täna hommikul oli mul ka selline mõte.
Jah, täna on ka esimene mai. Täna oli üsna tõsine otsustamise päev, kuigi meie MTÜ TM Loovus oli selle otsuse juba päris tükk aega tagasi ära teinud. Täpsemalt juba eelmise aasta oktoobrikuus. See oli väga raske ja keeruline otsus. Siiski usume, et meie lahkumine EPNÜL'ist toob meile kõigile rohkem selgust ja loovust. Jääme ikkagi iseendaks ja toimetame oma parema äratundmise järgi. Ja tegelikult saame ju EPNÜL-iga koostööd jätkata, selleks ei pea ju ühenduse liige olema. Me usume, et ajame tegelikult ühte ja sama asja, kuigi igaüks natuke ise nurga alt - ja see ASI on naiseks olemine, kellel on juhtumisi erivajadus. Meie MTÜ on väike, ja võimalik, et nüüd tuleb meil anda endast natuke rohkem, ehk maksimaalne, et inimestele, või ka ühiskonnale laiemalt, midagi kõlama jääks. Aga samas võib üksainus sõna või väike tegu olla palju suurem, kui suur ettevõtmine. Vaatame, mis nüüd edasi juhtuma hakkab. Meil endil on päris head plaanid, millest te kindlasti hakkate teada saama. Ja ometi olen ka pisut kurb, et meie teerajad natuke lahku kasvasid. Kuid arvan, et küllap nad ristuvad kusagil jälle.
Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsis, ehk TRAKS'is, toimus EPNÜL koosolek, millest meie niisiis viimast korda osa võtsime. Maja oli minu jaoks päris huvitav, käisin seal esimest korda. Tartus on küll ja veel selliseid kohti, kus ma varem käinud pole. Aga kas peabki igale poole jõudma.
Ilusat maikuud kõigile - minu jaoks on see maikuu algus hästi põnev ja ilus. Mind/meid ootab töötukassa, ja mind isiklikult veel üks pulmapidu. Jne., jne. Võimalik, et veel üks koolitus ja üks lasteaiakülastus, ja väga võimalik, et veel üht-teist head.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar