laupäev, jaanuar 13, 2018

Video esitlus eile

... omas kodus ja külaseltsis Kawershofis. Vaatajaid oli vähe, kuid usun, et need olid kohal, kes soovisid kogu hingest ikkagi näha, kuigi nad on minuga kaua - kaua olnud ja tunnevad mind läbi ja lõhki 😊
Diana avastas  näiteks ikkagi pisiasju, mida ta ei teadnud või polnud näinud. Siit järeldan, et igas inimeses on varjatuid häid ja huvitavaid külgi.
Kahju, et Kaagvere küla inimesi ei olnud - oleks hea võimalus mind kui natuke teistmoodi rohkem näha ning siis juba ise mõelda, kas või kuidas on puudega naaber teistmoodi... Igatahes mul on tunne, et mu püüdlused külas midagi enda poolt pakkuda, jooksevad ikka ja jälle liiva...  Ma ei ütle seda mitte halva pärast. Võib - olla tõesti inimesed ei viitsi õhtuti kodunt välja tulla, et teha miskit ja olla üheskoos... See on igaühe valik.
'
Kuid mõtlen hoopis sellele, kui rääkidakse, et kõrgharidusega inimesed peavad nõustama puudega inimesi, siis kuidas see saaks hea ja asjalik olema, kui lihtsalt ei osata näha, kuidas puudega inimene pisiasjadega hakkama saab . Kuidas saab julgustada erivajadustega inimesi ja nö tavainimesi (oi, ma ei salli sellist vahe tegemist, see on nii naljakas!!!) üksteistega suhtlema, kui tegelikult on jätkuvalt kaks maailma. Erivajaqdustega inimesed ajavad oma asja. Nö tavainimesed, ilmtingimata   kõrgharidusega,  ajavad erivajadustega inimestele mõeldud asju... Kuhu jääb tihti koostöö...

Pean siiski hankima mõne kõrgkooli hariduse. Siis on mul rohkem õigus häirida ühiskonda 😋😍 Hea on see, et pole veel ettekirjutusi, et puudega inimeste tegeleja peab ilmtingimata olema puueteta ja haigusteta inimesed. See on minu õnn.

Eilse õhtu kaks uut plaani ja unistust. Need ´tulid mõttese meie kõikide poolt ühisel meelel ja nõul.
1. Pean hakkama videoblogi pidama.
2. Teha aasta aega uus järjevideofilm minu hullumeelstest ettevõtmistest kõikjal. Praegu jääb mulje, et elan ainult kodus nelja seina vahel, kuid usun, et üle poole  elumöllu on mul siiski väljaspool kodu.
 Esimese asjana on vaja head kaamerad, siis saavad järjekordseid hullumeelseid mõtteid ja plaanid teoks teha. Tõenäoliselt järjevideole tuleb mul teha korralik projekt.

Mõned inimesed ei saanud tulla. Ka hr Harri.

Pildid Hannalt.
Alguses kogunesime mu juurde.


2 kommentaari:

Karukeste rühm, VÄIKE PÄIKE Tartu lasteaed ütles ...

Tiia, mul on tõesti nii kahju, et ei saanud tulla. Aga olen tänulik, et oled mulle andnud võimaluse endaga koos toimetada ja kogemusi saada. Ja videoblogi on lahe mõte.....AGA.... nagu rääkisime oled tark tüdruk...pane pea tööle ;-) algus on sul juba tehtud ja olemas!!!!

tiia ütles ...

Usun, et nägemata sul ei jää. Kuigi ka mul oli kurb meel, et sa ei tulnud...

Jah, panen pea kõhutundega nüüd tööle - usun, et sellest saab jälle üks hea asi, mis viib teistele väljakutsedele.

Ainult millal siis uneaeg saab olema, kui tegelen kõike muuga, kui magamisega, seda mina ei tea...