Pühapäev, juuni 24, 2018

Jaanipäev...

... ongi peaaegu möödas... Toas vaadates oli päev suht sügise ilmaga... Praegu õhtul, kella 21.20 paiku on taevas natuke selgem...
Vaikne ja rahulik päev on olnud.
Koristasin veidi. Elamine nägi nii välja nagu oleks olnud suurem pidu... Prügikastis oli prügikott ääreni täis näiteks... Kui ei grillinud midagi - mind jätab grillimine jumala külmaks. Toas ei oleks saanudki  grillida... Kuigi kunagi ammu papaga küpsetasime küünlaleegil viinereid - õnnestuski 😀
Magamise mineku aegki oli jaaniööle kohane. Kolme paiku.

Uus nädal, mis homme algab, saab olema huvitav ja sündmuse rohke. 😉 Töinegi tuleb. Nädala sisse mahub ka jällegi üle pika aja minu üks  armastus psühhodraama. Vahelduseks kõigele on see super lux!!! Ja veel psühhodraama Pärnumaal mere ääres...

Mulle hakkab tasapisi kohale jõudma, et kogen nüüd lapsegi kodunt väljalendamist... Pisut hiljem küll, kui tavaliselt peaks seda tundma, kuid parem hiljem kui mitte iialgi. Tegelikult mul empsina on täitsa hea tunne. Lapsed peavadki ükskord minema oma elu peale!!! Emad saavad vaid ikka vajadustel suuri lapsi toetada  ja mõista. Neid armastada. Neile olemas olla.
Ja mul ei jää ükski eluetapp emanagi kogemata nagu aastaid tagasi kartsin... Lihtsalt mu elu ja saatus teeb millegipärast alati naljakaid ja keerukaid  ringe.
Nüüd on mul rohkem aega ja võimalusi enda elugi elama... Nagu siiani ei oleks ma seda teinud. Olen ju!!!

Kommentaare ei ole: