Esmaspäev, august 13, 2018

Kaagvere ei olegi maailma otsas...

... nagu vahetevahel arvatakse. See on päris paljudele hea põhjus, miks mitte jõuda Tallinnast külla mulle. See põhjusega vabandus ajab viimasel ajal mind itsitama. 😂 Minu Kaagvere on täpselt nii maailma otsas nagu iga teine koht, kuhu võiksin mina külla minna.

Täna käisid mul külas Aave ja Hanna. Seda Hannat nägin mina esimest korda. Hästi vahva ja asjalik neiu. Ta julges mu ratastooli lükkada ning tegi osavalt nagu oleks ammu ilma seda teinud. Ja praktiliselt kohe sai  minust aru suurepäraselt 😊
Käisime küla peal jalutamas. Näitasin külalistele Kaagvere vaatamisväärtusi. 😋
Olid vahva hommikupoolik pärastlõunani.

Huvitav, mu elamises on mingi kala ja jama. Iga paari päeva tagant jahmatab mingi tehnika - täna hakkas mikrokas tossu ajama kummaliselt. Õnneks oli juures ka Leho. Midagi kahtlast nagu peale tossu ei pannud tähele mikrokas.
Mul on täpselt selline tunne nagu oleks siin paha kratt, kes tahab panna mind proovile. Arvan, et paha kratt on valinud kõva pähkli minu näol. Ma ei kavatse heaga kuidagi alla anda. Ja ma ei tea ka, millele peaksin alla andma... Olen aru saanud, et  olen väsinud halba asju vihkamast. Iga halb hetk ja halb asi õpetab mind kuidagi. Negatiivne hoiak rikub aind närve... Oma närve aga pean hoidma. Seega olen õppinud halvades asjades positiivsust.



Kass Bongo naabrinaise Viktoria süles. Bongo on vägagi hea tervise juures.

Kommentaare ei ole: