Reede, detsember 21, 2018



Esimene jõululõuna Kristiga. Ja ta lastega.  

Ikka hapukapsa ja verivorstiga. Avastus, et verivorstki oli lapsena palju paremad ja maistvamad. Kuigi oleme näinud verivorsti  tegemist, mis polnud ilus, siiski olid maistvamad. 😋😊
Ahjukartulid sai ka tehtud.

Hästi tore pühade algus. Ei midagi suurt ega hiilgavat, kuid minu meelest tänasest oli kõik see, mis olema peab tõelises jõulutundes.
Õueski oli valge.

Mul on tunne, et need jõulud on juba imelised. Iga päev on olnud pisikesed imelised hetked ja asjad.
Jõululaudlina on pikanäpu päkapikul pihta pandud!!! Olen tõesti endale pahane, et kapid natu sassis - ei leia midagi üles... Praegusel ajal on hea ja kaval ajada ootamatud asjad päkapiku peale... 😀

Minu laual peavad olema joogikõrred. Joogikõrred ON minule iseseisvaks joomiseks ehk siis iseseisvaks eluks hädavajalikud. Ma ei ole nõus, et joogikõrsi ei ole vaja kellegile nagu viimasel ajal on rääkitud uudistes. Sulavad joogikõrred on mittesobilikud kuumale kohvile näiteks ja usun ka, paberitükid suus on palju ohtlikumad. Pilliroo kõrred oleks aga kallimad... 
Ikka ja jälle hämmastab mind mõnigi arvamus, et mõni igapäevane asjakene on üle öö absoluutselt halb, et tuleb keeld. 
Loomulikult ma ei poolda, et prügi loobitakse kõikjale, kuid minu meelest saaks probleemi kuidagi teistmoodi tasakaalustatud lahendada.  Et mereloomad ei kannataks, aga ka inimesed, kes vajavad joogikõrssi, ei kannataks. 
Kui plastmassist joogikõrred kaovad maamunalt, siis tulevad kindlasti teised ohtlikud asjakesed asemele maamunale, Olen selles kindel.
 

Kommentaare ei ole: