Laupäev, detsember 01, 2018

See on nii õige ja rahulik tunne...

... kui riidekapi korda teen. Üldse kappe.
Olin täna mõnda aega ninapidi väga segamine olevas kapis. Mõned riiulid said minulikult korda juba. Riietega kokku panemisega ja virna seadmisega saan tegeleda siis, kui kassid sügavalt magavad. Vastasel juhul oleks kõik mu töö ja vaev asjatu, sest et kassidele meeldib olla ja möllu teha kappides.  Naudisin tänast.
Olin omas mullis.
Kuulsin oma mõtteid.
Puhkasin. Segadustest igalpool, mis on olnud see aasta. Eriti minu enda sees.

Mulle on ammu juba öeldud, et riidekapp on minu hingepeegel.
Mulle endale tundub ka sedasi. Kapp korras, mu hinges selgus ja rahu st kord.

Akna taga särab taas küla jõulupuu. Jõulupuu on jälle aastaga kasvanud... Mäletan teda, kui oli pisike kuusepuu, ja aknast tuppa ei paistnudki, kui ei vaadatud allapoole.  Nüüd on ilusti ja hiilguses tuppa näha. See aasta on pandud ka uued tuled.

Päkapikk sai mu koduuksele. Armas ja tuttav päkapikk, kes on varsti 24 aastane 😉 Ülejäänud ajast aastast piilub kapis jõuluehtede keskel.

Uus aasta tuleb...
Jõulud ka tulevad...

Mul ei ole veel jõulutunnet mitte üks gramm... (Kas gramm ongi veel gramm, kui kilogramm polegi enam kilogramm nagu teleris räägiti...)

Kuid tean hästi, mida soovin jõuludeks ja algavaks aastaks. See on lihtsalt hingerahu...   

Kommentaare ei ole: