neljapäev, mai 02, 2019

Kastre valla arengukava arutelul

osalesin täna õhtul.
Mulle meeldib, et arengukavas on sees lähisuhte vägivalla all kannatavade  naiste (miks mitte  ka meestele) varjupaik. ´Kuigi nüüd ma naeratan maailmale, siiski mäletan ja tean , kui palju on vaja toetust, abi ja julgutust ohvrina sellest välja tulla ning   kui suur on hirm mittemõistmise eest... Ja praegu Eesti valitsuses toimuv ja tagasiastunud ministri Kuusiku oletatav juhtum toob küll minule külmavärinad... Ma ei ole eriti väga poliitikas bloginud, aga... See kõik on hirmuäratav nii üht kui teistpidi... Mina, kes olen õudusest enda seest välja rabelenud, käin õhtuti jälle mööda tuba ringi, kontrollin, kas näiteks uks on lukus jne... Kuigi püüan kainelt mõelda, et õudukas oli kunagi ammu ja ammu ning tõenäoliselt ja usutavasti ei  kordu selliselt nagu siis, mitte kunagi enam... Õnneks.

Aga nüüd tagasi arengukava juurde.
Arengukavas on ilusti ja kenasti sees ka isikliku abistaja teenus.

Lisaks saab täna minu kommentaarist ligipääsetavus igale poole arengukavva kirjutatud. Seda sellisel kujul  seal veel ei olnud.

Kahju, et valla arengule on mõelnud kaasa nii vähe elanikke...

Vallavanem Priit muretses, kuidas meelitada hooldekodu "Härmalõng" töötajaid juurde... See salamisi toetas omamoodi mind. Mul on ju sama küsimus, kuidas meelitada isiklikke abistajaid enda juurde...

Usun, et Kastre vallas läheb elu - olu rõõmude ja muredega hoogsalt edasi.

Aitäh Kristile, kes abistas mind täna Mellistes!

Kommentaare ei ole: