Nagu ikka - kui pean kuhugi minema, siis hakkab juhtuma igasugu asju ja igasuguseid ebaselgeid olukordi. Nüüdki, enne Stockholmi sõitu, oli see täpselt nii. Praeguseks hetkeks on enamvähem paigas, kellega lähen, nii et minemata mul ei jää. Paraku on veel mõningad väikesed probleemid ja küsimused. Näiteks, kuidas ikkagi kõige otstarbekamalt maalid kohale toimetada - sest praegu pole näha muud transpordivahendit kui oma ratastool, ja kohver maalidega minu süles, või "väike kotike" õlale võtta. Ka nii on käidud, näiteks Kihnus - nii et miks ka mitte Stockholmi minna :) Vaatame, mis saama hakkab. Eks ole põnev kunstnikuelu :) Olen uurinud mitmeid võimalusi. Küll mõni nendest ikka toimima hakkab.
Igatahes laevapiletid on taskus. Juba see on äge. Võimalik, et leian enne laeva väljumist 28.augustil mõne hea autojuhi, kes maalid ilusti-kenasti üle mere transpordib.
Aga enne Rootsi-reisi on homme kavas veel väike sõit Sauele. Seegi on natuke ärev olukord - lubasin seal teha väikese üllatuse.
Mul on tunne, et elan sajaga, aga rahulikult, omas mullis. Ei mäletagi, millal üle mitme aasta mul selline pingeline augusti lõpp oli. Ühelt poolt on see hästi keeruline - kõike õigesti ajastada ja toimima panna, et mul oleks isiklikud abistajad ja teised inimesed õigel ajal olemas. Teisalt on selline möll hästi minulik, see sobib mulle. Olen palju vähem väsinud, kui siis, kui pole midagi teha. Ja täpselt nii ongi. Küll tuleb rahulikum aeg ka, kus hakkan vinguma, et mul pole midagi teha. Aga niikaua las see väike närvikõdi olla, ja omasoodu kulgemine.
2 kommentaari:
Tiia tegigi Sauel üllatuse - kinkis Liisule oma uue raamatu - Palun jalaga kohvi.
Ma ei ole kunagi varem lugenud nii vaimset ja südamlikku, mõtlikut ja tundelist!
Hea Tiia - Sa oled väga hea kirjanik!
Kui kirjutad romaani saaks sellest bestseller!
Suur aitäh sulle! Mu rõõm on selliseid sõnu kuulda...
Postita kommentaar