Kolmapäev, veebruar 05, 2020

Natuke suuremgi pööre

Rahu, ainult rahu ja närvitseme edasi nagu ütles Karlsson katuselt.

Niisiis, käisin kohtumas vallavanema Priidu, sotsiaalosakonna juhataja Karmeni ja sotsiaalkeskuse juhataja Deliaga. Rääkisime ja arutasime üle kahe tunni.
Vestlusring oli sotsiaalkeskuses. Ruumi sisenedes nägin kohe laual klaasis  paari joogikõrt - see oli sõbralikult armas. Tavaliselt minu joomise abivahendit väga ei teata või unustadakse, ei meenu. See oli mulle väike üllatus. Otseloomulikult seal kohapeal ei öelnud selle kohta midagi. Küllap joogikõrte lauale panija loeb mu blogigi,  olen selles  kindel. Seega, ehk nüüd saan teda üllatada, et panin pisiasja tähele.

Kõikest ma jällegi ei kirjuta. Natukene siiski. Sooviti,  et ehk saab mitte palju kirjutada - seda  saab, kuid päris vaikida küll mitte. Muidu jääks kuum teema väga negatiivselt õhku rippuma.  Seda ma  ei soovi. Ausameelega jõuame rohkem ja paremini edasi.

Määruse eelnõu saab muudetud. Usutavasti.
Loodan, et määrust võib kasutada ka aastate pärast, kui lisada ja teha muudatusi juurde, kui vaja...

Aga kogu süsteemi muutmise vajadust tekkis INNOVE projektiga. Minu kõhutunne eelmisest aasta aprillist ei olegi vale olnud, et IAT-ga tuleb segadus ja asjatult jamamist... Lihtsalt teenuse suuremaks rahastamiseks ja laiendamiseks on projekt vaja üle elada. INNOVE-l on oma nägemus range ja mitte paindlik nägemus asjadest... Võib - olla saab olema mul ja kõikidel, kes on IAT-ga seotud  ja kodus, väljakutse INNOVE-t natukenegi mõistma panna, mis on IAT ja kes on isiklik  abistaja.
See on kõva pähkel.
Mulle meenus, kuidas INNOVE infopäeval mõned head aastad tagasi ei teatud tegelikult, kes on isiklik abistaja ja kuidas taheti mind alandada, sest mul polevat pädevust projekti teha ... Ja kuidas mina panin ühe kahe lausega proua jahmatama, et ta hakkas sõna otseses mõttes kogutama ja ei osanud mulle midagi vastada. Ja siis loomulikult me projekt ei läinud läbi, sest isiklik abistaja olevat kõrgharidusega inimesele... Ma  ei  tee neile enam iial projekte, kuigi vahepeal juba mõtlesin küll... Aga vabatahtlikult neid koolitada või vähemasti enda kogemusi jagada neile võin küll. Seda peabki.
Mulle tundub, et teadlikkus IAT-st ei olegi INNOVE-s kasvanud. Või kas on nemad ainult keskel...
Huvitav, mul nüüd kaks mõrumaiku ...

Vabatahtlik IAT arendamisel olen olnud kogu need 20 aastat.
Ainus tasu, mis olen saanud, on minu oma elukarjääri tegemise saamine. Seda ei saa kuidagi hinnada. See on hindamatu väärt tasu.
Küllap olen vabatahtlik veel aastaid - aastaid.

Tõenäoliselt muutub  minu IAT süsteem natuke. Põhilise suudan vist enda kätte jätta: abistaja otsimise ja leidsime, väljakoolitamise,  tööajad... Mulle tundub, et vald tegi siiski järeleandmisi...  Mulle endale ei meeldi ikkagi tegevusplaan, mis peaks tegema abistaja, mitte mina. See ebaloogiline. Tegelikult vald püüab, kuid jah... Nii naljakas , kui see ei ole, kuid mina olen tänagi ainus IAT saaja. Enamus teenusega seotud asju tehakse minu näitel. Hindamismetoodika ka... Seda kuulsin esmakordselt.
On mõned inimesed, kes võiksid soovida teenust, kuid...

Projekt ei võimalda minul vallaga vanal viisil jätkada.
Loogiline, Mõistetav.
Siin loeb seegi, kuidas kirjutati... Olen olnud ka väikeprojektide juht. Ma tean, et midagi väga oluliselt ei saa tegevuses.
Ja ikkagi - KOV-del on kohustus teenuseid võimaldada ka projektideta.
Tunnistati , et vallale oleks vana viis lihtsam ja kergem.

See leping, mis saadeti, on kaheks kuuks. Enne projekte.
Ma olin eile vist endast nii väljas, et ei pannud tähele...

Aga üks tähelepanek veel: nii Priit, kui Karmen ja Delia said minust suht hästi aru. See tegi vestluse mõnusamaks.

Kokkuvõtteks.
e-kirjadega oli kuidagi möödakirjutamine või mittekirjutamine.
Alati on parim kohtuda .

--------------------------
Õhtupoole sain Tartus shoppada. Lõõgastusin. Shoppasin. Käisin kaltsukas. See aasta esimest korda.  Suur ost supikulp. Vana supikulp läks pooleks juba ammu... Olen õnnelik, köögis on vajalik riist.

Kommentaare ei ole: