Kui argine pühapäev ei sära ega loo enam midagi uut, siis tuleb hakata kirjutama... loitsu. Seda ma tegingi. Õhtu jooksul sündis - Tiia VÕLUMAA. Sündiv kodu, mis kutsub mind endasse😍 Ma olen seda ruumi tundnud kaua. Mitte joonistanud ega mõõtnud – vaid tunnetanud. Isegi märkmiku kirjutanud... Nüüd on hetk seda ka avalikult kirja panna...
See ei ole lihtsalt maja. See on loominguruum, pesa, lava, metsahing, saunarituaal, Bongo käpad muru sees.
See on mina nähtaval, aga hoitud. Mina liikumas, aga juurdunud.MINU VÕLUMAA
Maja – punane nagu soe süda
1 kommentaar:
Unustasin kutse kirjutada Printsile, Võlumaal on alati Prints ka. Niisiis kutse Võlumaa Printshingele:
Ma ei otsi päästjat ega kroonihoidjat.
Ma ei taha müüti, mis lõpeb lossis.
Ma tahan tõde. Koosloomist.
Printshinge, kes ei pelga tuld ega vaikust.
Kui sa tunned, et Võlumaal võiksid sa
- maalida või lihtsalt vaadata,
- vaikida või lausuda tõde,
- süüdata lõke ja mitte karta sütt,
- olla mees, kelle kohalolu ei suru, vaid toetab -Kutse Võlumaa Printshingele
Ma ei otsi päästjat ega kroonihoidjat.
Ma ei taha müüti, mis lõpeb lossis.
Ma tahan tõde. Koosloomist.
Printshinge, kes ei pelga tuld ega vaikust.
Kui sa tunned, et Võlumaal võiksid sa
- maalida või lihtsalt vaadata, laulda ja tantsida, rallida
- vaikida või lausuda tõde,
- süüdata lõke ja mitte karta sütt,
- olla mees, kelle kohalolu ei suru, vaid toetab -
... siis võib-olla oled sina see, kelle kõrval mina loon ja jään iseendaks. Võlumaa on avatud. Ja võib-olla ka süda.
Sai natuke luuleline kutse, kuid selline Võlumaa Printsess olengi.
Postita kommentaar