Õhtu nagu ikka õhtu... Lihtsalt natuke pidulikum. Imelisem. Võib - olla kujutan ka ette, sest jõuluõhtust ja jõuluööst räägitakse ja mõeldakse imede ajast... See on imeline, kuidas kõik ühel hetkel üheskoos loodavad parimat ning siiski igalühel omad lootused.
Aind laud on kaetud. Tavaliselt panen söögi külmkappi... Süüa on pisut rohkem, kui jõuan ära süüa... Aga olen tänulik, et salatit ja verivorsti - hapukapsaid.
Piparkoogid on tõesti head. Sulatavad suus.
Jõuluvana saatis imelisi emotsioone kingitusi. Neid ei saagi kohe käega katsuda või lahti arutada...
Kas ootasin just sellist jõuluööd ...
Valetaksin väheke, kui jah ütleksin ... Ma ei usu, et meist keegi sooviks sügaval enda sees imelisel jõuluööl päriselt üksi olla... Kuigi inimene on alati iseendaga. Ka mina olen iseendaga. Ja vahel on nii hea olla endaga sõber ja mitte vahel, vaid iga hetk olla endaga sõber. Endaga olla koos.
Ilus öö on olnud. Tegelikult ka,
2 kommentaari:
Tiia, sa ei kujuta ettegi, KUI paljud inimesed on meil jõuluõhtul üksi! Kui ise olin juba mitu aastat olnud, siis hakkasin väheseks jäänud tuttavatelt küsima, et "mis sa tegid jõuluõhtul?" Ja enamasti oli vastus: üksi olin...Kõik kaob, asjad kaovad, aeg kaob, sõbradki kaovad. Selle peale tuleb meelde ütlemine: mitte miski pole igavene väljaarvatud matemaatilised teoreemid! :D🎄
Tean hästi, ma ei peagi ette kujutama. Ka rahva keskel võib üksi olla... Meil on hetk siin ja praegu. Endas tuleb olla kohal ja ausalt.
Postita kommentaar