neljapäev, november 13, 2014

Hea

Eile selgus, et ma EI vaja siiski uut isiklikku abistajat. Kõik mu head abistajad jäävad vähemasti aasta lõpuni ja usun, et kauemakski. See, kuidas Triin seda ütles, tõi mulle pisarad silmad, naeratuse näole... Tuleb siiski uskuda jätkuvalt, et annan isiklikke abistajatele rohkem kui tööd. :) Sellised hetked on parimad vastukajad  mulle kui tööandjale.

Eile sain juhuslikult ise ka jõulukaartide komplekti. Vahva oli enda kirja lugeda - naersin südamest, et loomulikult vägagi hästi tean maalimisühingut. :) Ma ei tea küll, kuidas saadetise saajaid valitakse (see pole minu töö), kuid hästi armas oli ise oma saada. Või oli saadetis Silverile... Aga vahet ju pole! Minuni on siiski  eelkõige jõudnud positiivsed vastukajad kampaaniast. See tore!

Artikkel ja mõned vastused kommidele

http://www.ohtuleht.ee/603677/terve-elu-ratastoolis-veetnud-tiia-jarvpold-toohoivereformist-ei-saa-oodata-et-koik-sinu-jaoks-ara-kohandatakse-ise-tuleb-end-ka-kohandada-

Siin on minu ja Maarja mõtted ja kogemused.

Kommentaare ma eriti ei loe, v a oma fb lehelt ja siin. Pole aastaid eriti lugenud. Täna lugesin mõned ja sain aru, et pole mõtet... Mõnele kommile vastan siin, mis jäid rohkem silma

Jalaga kirjutajate ühing - minu teada ei ole sellist ühingut, vähemasti mina sinna ei kuulu.

Jah, ma võin töötuks jääda, kuid jääb maalimisoskus ja küllap tulevad uued väljakutsed. Töötuks võin jääda ka   enda laiskuse või ka tervise tõttu. Olen olnud eluaeg puudega, mis ei tähendaks, et ma ei võiks haigestuda - kõik ohud on olemas nagu igal teisel.

Elan täna ja praegu, homme võib  olla hilja!

kolmapäev, november 12, 2014

Homme meedialainetes...

... niisiis on  ka meie - minu ja Maarja - mõtted elust ja töötegemisest.

Lugege "Õhtulehte"!

OOHH, EI - täna mul sünnipäev!!!

Lugupeetud Tiia!

Soovime sulle toredat        

sünnipäeva!

Austusega
Liisi järelmaks
Tel 675 5055 www.liisi.ee

Sellise õnnitluse leidsin hommikul gmaili postkastis. Ma ise nagu  ei tea, et mul täna sünna... Liisi klient EI ole ma ka olnud... Õnne võib soovida ikka kas või iga päev! 

Reeglid on rikkumiseks

Sirvisin Sotsiaalministeeriumi kodulehte... ja leidsin päris põhjaliku ülevaade IAT-st
http://www.sm.ee/et/isikliku-abistaja-teenus
 ja ometi aetakse ikka ja jälle kõik teenused omavahel sassi.
Mõni punktikene paneb mind muigama. Järelikult olen suht palju reegleid rikkunud või oma moodi teinud, ja siiski - siiski on mul teenus ja mu  oma elu sajaga toiminud. Olen ise hindaja ja uuesti ülevaataja, kas mul on   ikka jätkuvalt vaja IAT-d  ning kuidas - milleks - mismoodi. Olen ka poolenisti või rohkemgi teenuse osutaja - järelikult polegi vaja nutulaulu, et omaenda raha läheb palju  teenuse alla. :)  Samas olen veendunud, et kui ongi mõni tegevus või  töö, mis on mul  loomuses, mida soovin ise teha, kuid vajan sealjuures natu abi - siis  ma ei näe probleemi, miks peaksin isetegemist vähendama. Muidugi küsin alati,mis abistajale  ei  meeldi teha. Ja siis ma ei palugi  seda teha. Nt mannapuder. See on esimene asi, mis  meenus, mida ma tõesti asendan mõne teise pudruga (v a tatrapudruga, sest seda ei salli mina ise :)    ) Aga kui mul oleks nt aedki...  Ma tõesti ei vaja seotud teenuseid.
Ise küsimus on järelvalve. Või mu jaoks hoopis suurem küsimus. Kuidas garanteerida, et abistaja pole kohtulikult karistatud või lihtsalt kelm... Siin on palju läbimõtlematult. Nagu üldse Eesti õigussüsteemis... Ei saa olla vahet, kelle vahel on ärakasutamine või vägivald, abi on igal juhul vaja... Tihti ei saa abi, ei ole ka abi kuulamisel - minu oma kogemus sellest aastast. Samas  olen isiklikult valmis ka inimesele uue võimaluse andma.

Aga üldiselt on need punktid kõik minulikult kirjas Kuldvõtmekese IVT kogumikus. Muide, IVT on seekord väga õieti kirjutatud, ma ei soovinudki kirjutada V asemele A-d :D