Kolmapäev, november 12, 2014

Reeglid on rikkumiseks

Sirvisin Sotsiaalministeeriumi kodulehte... ja leidsin päris põhjaliku ülevaade IAT-st
http://www.sm.ee/et/isikliku-abistaja-teenus
 ja ometi aetakse ikka ja jälle kõik teenused omavahel sassi.
Mõni punktikene paneb mind muigama. Järelikult olen suht palju reegleid rikkunud või oma moodi teinud, ja siiski - siiski on mul teenus ja mu  oma elu sajaga toiminud. Olen ise hindaja ja uuesti ülevaataja, kas mul on   ikka jätkuvalt vaja IAT-d  ning kuidas - milleks - mismoodi. Olen ka poolenisti või rohkemgi teenuse osutaja - järelikult polegi vaja nutulaulu, et omaenda raha läheb palju  teenuse alla. :)  Samas olen veendunud, et kui ongi mõni tegevus või  töö, mis on mul  loomuses, mida soovin ise teha, kuid vajan sealjuures natu abi - siis  ma ei näe probleemi, miks peaksin isetegemist vähendama. Muidugi küsin alati,mis abistajale  ei  meeldi teha. Ja siis ma ei palugi  seda teha. Nt mannapuder. See on esimene asi, mis  meenus, mida ma tõesti asendan mõne teise pudruga (v a tatrapudruga, sest seda ei salli mina ise :)    ) Aga kui mul oleks nt aedki...  Ma tõesti ei vaja seotud teenuseid.
Ise küsimus on järelvalve. Või mu jaoks hoopis suurem küsimus. Kuidas garanteerida, et abistaja pole kohtulikult karistatud või lihtsalt kelm... Siin on palju läbimõtlematult. Nagu üldse Eesti õigussüsteemis... Ei saa olla vahet, kelle vahel on ärakasutamine või vägivald, abi on igal juhul vaja... Tihti ei saa abi, ei ole ka abi kuulamisel - minu oma kogemus sellest aastast. Samas  olen isiklikult valmis ka inimesele uue võimaluse andma.

Aga üldiselt on need punktid kõik minulikult kirjas Kuldvõtmekese IVT kogumikus. Muide, IVT on seekord väga õieti kirjutatud, ma ei soovinudki kirjutada V asemele A-d :D      

Kommentaare ei ole: