joon teed kommiga. söön küpsis. kirjutan.
täna öösel esitasin taaskord lahkumisavalduse. sedapuhku epnü-le. kujutage ette - oma
epnü-le, st ka oma epnü leo´le. eelmisel kolmapäeval toimus meie lõuna - eesti osakonna koosolek, mis oli jube piiinlik. see oli viimane tilk vett mulle, et otsustada: vanat moodi mina juhtida ei taha. foorumi polnud kohal ning äkiliselt hakkasid kõik helistama kellegidele, nõusid volitusi. mina olin otsustand, et mina ei helista kahte - kolme korda naisi üle, et kas nad tulevad aastakoosolekule või volitavad. lõpuks on see isiklik mobiiliarve! :S ok, keegi nagu minust välja ei teinud. paar häält tuli ikka puudu. ex ma siis helistasin isegi kahele naisele. ok. hullem tuleb veel. kuna tekkis küsimus, kas üks naine on ikka puudega - epnü-s on hääleõiguslik vaid puuetega naine (mina olen sellele koguaeg vastu olnud) - siis teise naiselt küsisin tobedalt, kuigi teadsin, et tal on puue: kas sul on puue, et hääleõiguslik olla.
noo, andke andeks, kui puuet on hääletamiseks tarvis, on küll midagi maailmas päris viltu!
ja ühingu astumisel ei küsi esimesena, mis puue tal on. vähemasti mina ei suuda seda esimesena küsida. kõlaks narrilt. või kuidas...
siis võeti minu kallal, et mina nii ja naa. kuigi minu pooltki öeldi häid kaitsvaid sõnu. ega mina ainuke patuoinas ei olnud, kes hambu jäi.
mul on tuliselt kahju, et ei pannud kodukorda punkti: jätta isiklik hõõrumine.
lõpuks sain peaaegu kõigist üle karjudes (pille karjus minuga koos, ta oli tõlk nagu ikka) koosoleku juhatamise taas oma kontrolli alla.
tegelikult seda vastust küsimusele, kuidas epnü ja eelkõige epnü leo edasi läheb, ei saanudki.
sain selguse iseendale, et ma ei taha epnü-ga tegeleda. ma ei tegeleks rõõmuga, vaid mingi vastiku häbi tundega. võib-olla eksin, annaks taevas, et eksingi, kuid minu leo´s olukord ei parane üle öö. sise õhkkond on liiga paks. ehk siiski minuta toimub areng kiiremini, millest leks mul hea meel, kuid julgen kahelda. tegijad ei jätku.
aa mul on plaanis uus ühing luua. tegelikult saaremaal juba sündiski ta. nüüd ametlik käik andma ja vaatada, mis edasi saab. või ei saagi midagi - seegi võib juhtuda. minu /meie eesmärk on: naine on naine, igalühel on oma erivajadus. meie ühing ei jaga naisi puude järgi. kel huvi, küsige, tehke ettepanekuid ja pakkuge abigi minu e-aadressil tiia@lux.ee . kõik olete teretulnud :) kuna kõik on veel nii uus ühingus, siis rohkem täna ma ei kirjuta temast. kindlasti on vaja leida päris oma nägu, mis on silme ees juba olnud üle poole aasta. siin hakkan kommima, kuidas meil minema hakkab.
mai lõpuni täidan veel epnü leo juhataja ülesanded, siis tuleb uus etapp elus.
eks näe , mis saab. kuid tahan nagu elus midagi ära teha südamerõõmuga :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar