Just - just, hooldekodu pole odavam riigile (vt ka Maarja kommi 17. aprillil). Kirjutasin nimme hooldekodu sisse, et on kõige odavam riigile. Tahtsin teid, armsad lugejad, mõtlema panna.... Tegelikult ei ole see nii.. Kui erivajadustega inimene elab iseseisvalt kodus sots teenuste abi, siis tuleb see riigile kindlasti tunduvalt odavam. Kui oleks korras veel tööhõive erivajadustega inimestele, siis maksaksid nad sotsiaalmakse näiteks... Olin nt nüüd projektijuht ja sain töötasugi. Maksin loomulikult ka makse. See polnud vaid kohustuliku kodaniku tunne, et nii asi ju peab käima. See oli tunne, et sain midagi riigile vastu anda. Ma ei mõelnud tõsiselt, et maksumaksjat röövib riik. Jah, maksud on pisut kõrged. Kuid see on läbi ajaloo nii olnud.
Hooldekodus elades ei oleks ma arvatavasti miskit tööd teha saanud. Seega, oleksin vaid nõudja ja ülalpeetav.
Ma ei ütle, et hooldekodusid ei ole absoluutselt vaja. Igal ajal on ühiskonnas niisugusi inimesi, kess ei tulegi iseseisvalt mitte kuidagi toime ning kel pole ka lähedasi, kes suudaks tema eest hoolitseda.
Läheneme ikka igale inimesele eraldi. Kui ühiskond pakkuda igale inimesele parimat, justnimelt iniimese oma võimetele, on ühiskond kõrgtasemel.
Mul ei ole vastumeelt toetada endast nõrgemaid, kui minul oleks vaid isikliku abistaja teenus veelgi enam kättesaadavam ja paremini korraldatud ning kindlasti makstud. Et oleksin isegi konkreetsem ja mõistlikum
tööandja.
Eile käis mul külas koduvalla sotsiaalnõunik Anu. Ta tuli mu maale vaatama. Ja kui küsisin kui ametnikult , kas on mulle ehk küsimusi, et ..., siis Anu raputas naeratades pead. Mul tuli hea tunne sisse, et vald usaldab mind siiski väga palju ning ei näe minus probleemi ega muret. Kõik on vähemasti praegu tasakaalus.
Ja et seesugune sotsiaalne tasakaal püsiks aastaid veel, selleks on vaja minul endal ka väga pingutada edasi aina :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar