Kolmapäev, juuli 22, 2015

MIKS...

... on  tunne, et ma varsti ei jaksa lihtsalt...
Ma püüan naeratada ja teha head säravat olemist, kuid ega ükski hing ei  aimagi vist, mis juba tükkimal ajal päriselt   tunnen või ei tunne... On neidki sõpru, kes on lugenud ridade   vahelt, et minuga  või mu elus on midagi valesti...

Ma   ei blogi praegu selleks, et küsida lohutust või kaastunnet või muud... Need mind ka ei aitaks. Päriselt ka!
Tegelikult  tean, et pean ikka ja alati üksi hakkama saama, kuid  pisarad saadavad surmani...  Ükskõik, kui palju naeratan veel elus.  
Blogin selleks, et natuke endast valu  välja karjuda. Hetkel läheksin kuhugile metsa või kõrbesse ja karjuksin... Ja selleks, et teaksite, minagi olen vaid inimene... 

Kui südamevalu ja mured kõrvale jätta, on  paljud asjad hästi ju.

Kommentaare ei ole: