...

Õhtupoole sai korra linna käia.
Poes.
Hämmastav enda jaoks oli see, et ma ei suutnud otsustada,  millist kommi soovin  ja mida üldse ostan. See ei ole absoluutselt  minu moodi! Kuigi  tihti poodi minnes ei tea täpselt, mida tahan. Tean umbkaudu. Täna ei teadnud peale majapidamispaberi  miskit, kuigi süüa oli ka vaja...   Ma  ei ostnudki õieti midagi.
Rannahooaeg ju :P Peab hoidma saledust!
Tegelikult see on mingi väike ohumärk mulle. Tunnen iseend nii palju, et  pean end käsile võtma, muidu võin lihtsalt läbi põleda. Selleks pole mul aega ega erilist  tujugi.
Pigem säraga  edasi.
See meeldivam.
Parem.

Oli meeldiv   ja soe kohtumine isikliku abistaja kandidaat Tiinaga. Kas ta jääb või mitte - ei oska ma veel öelda. Jälle tuli see armas teema, et  järsku lähen katki - olen nii habras.... Aga arusaamis probleemi mina isiklikult ei näe. Esimese korra  jaoks  sai täiesti aru, kuigi Tiina  ise  arvas vist pisut  teisiti :) Nagu ikka.
Igatahes kohtumine või õieti töövestlus oli  meeldivalt mõnus. Vähemalt mina bossina jäin väga rahule.

Kuid mul kahju, et mõned tüdrukud - tööotsijad on sõnagi lausumata kaotsi läinud... Nii ei saa rallit sõita! Aga järelikult nemad ei ole siiski päris minu  inimesed...