Sai käidud MediTA kliinikus naistearstil. Oli küll trepp, kusjuures maja ees oli seal super kaldtee, aga dr Kalmu suhtumine minusse oli hästi normaalne. Paaril korral siiski tahtis Hanna - Liisalt küsida, kuid ma ei lasknud. Saan aru ju, kui arst on esmakordselt erivajadustega patsiendiga, kellel kaasas isiklik abistaja, siis tekibki segadus. See inimlik. Protseduur iseenesest sai leidlikult läbi viidud. Mul seekord polnud ühelgi hetkel alandavalt tunnet.
Kindlasti lähen tema juurde veel. Mulle soovitati teda. Ja oh imet, aja sain nädalaga.
Olen õnnelik, et tegelikult ei ole mul häda midagi. Olen parimas vormis parimates aastates naine! Kuigi ühe proovi vastuse saan alles pooleteist kuu pärast. Usutavasti on vastuseks vaikus, sest kui midagi ei ole, siis ei helistada mulle.
Aga sain järjekordselt kinnitust, et pinge ja ka kurbus mõjuvad laastavat mulle. Sain aru ammu, et igasugused tervisejamad on tingitud psüühilistelt pingedest ja kurbusest. Need elan ju enda sisse...
Aga täna võtsin otsuse vastu:
ma ei luba ükskõik millisel negatiivsusel enda üle võimust võtta. Olengi positiivne ja särav!
See olen ju mina ise! Ja õnn on olla mina ise.
Küll siis tuleb õnn ka minu õuele, kui ta juba pesitseb jäägitult minu sees :)
Muide, doktor arvas esimese hooga, et Hanna - Liis on mu tütar... Seega mul taas üks laps juures :) See äge! Tegime pildi, kas oleme üht nägu....
Ja veel.
Täna sain taas kõvasti seinale elektrijuhtmed, mida olin ootanud juba ma ei teagi kui pika aega... Vist eelmise aasta veebruarist.... Vahepeal olin suht lootusetu, kuid lootsin siiski edasi! Et ükskord tuleb aeg, kui keegi paneb jälle juhtmed korralikud ja ilusti. See hetk tuligi. Ootamatult. Üllatavalt! Aitäh Hanna - Liis ja Siim!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar