Tänasest on toad jõuludeks ehitud. Jõulupuu tuli koju juba eile. Väike. Armas. Mamma metsas.

Alumised oksad, mis said ära lõigatud, panime minu peeglilauale. Hommikuti rõõmus silmi avada.  

Ehteks minu juuksevidinad. Klambrid.

See pea jõulupuu :)

Natuke suurem kui eelmine aasta.

Päkapikk tõi ka elektriküünlad kuusele. Minu meelest üle mitme aasta on  tulede sära ka kuusel.

Ehtisin Kristiga kuuske enne linna minekut kuivatades juukseid - sellepärast ehk näin veidi mitte kena. Kuid selline ongi ju igapäevane elu ;)


Muidu oleks olnud igati mõnus talve alguse päev, kui Smartposti kuller - päkapikk poleks teinud segaseid nalju - ta  ei teadnud, kuhu automaati ta pakikese pani - Eedeni või Lõunaka... Loodetavasti homme ei vii kolmandasse kohta... Hommikupoolikul oli Eedenis Smartposti automaatide juures torisev ja pahur kuller - päkapikk - küllap tal oligi kõik segamini.
Juhtub hullematki :)

Kuid selle segadusega on häiritud teiste päkapikude töögi...

Linnast tagasi tulles leidsin laualt sedeli. Mitte millegi tähtsaga, aga samas oli oluline. See on see, mis teeb kodutunde. Näitab hoolimist. Annab rõõmu. Ma polnud mõnda aega koju tulles midagi sellist ja väikest asja ees leidnud.

 Probleeme on palju, nagu ikka ja alati,
kuid
samas on ju kõik hästi ja ilus.