Reede, oktoober 19, 2018

Hea rõõm ja nali tuleb vahel siiski päris õigel ajal...

  ... kui tundub, et kõik libiseb kuidagi käest ning ei ole otsa ega äärt näha... Paar päeva oli mul just seesugused tunded jällegi. Siis kui mul need tunded kallale kippuvad - vahetevahel - siis kaob mu jaks ja ettevõtlikkuski... Tihti ei ole seda näha...
Ja tuleb uskuda, et tuleb taas miskit head, mis anna energiat ja jaksu, rõõmu juurde, et edasi tegutseda ja lihtsalt olla...

Täna käisid Johann ja Susann emmega.
Kristi soovib taas vahel mind abistada... Minu meelest võiksid uued isikliku abistaja kandidaadid ja isiklikud abistajad Kristist eeskuju võtta, et hea soovi juures on palju võimalik. Kuigi mina mõtlen ka esmalt Susannile - tema on esmatähtis. Mul on tõepoolest hea meel, et Kristi juba on tagasi, kuigi ehk siiski natuke vara veel... Loodan ja usun, et leian kellegi uue veel isiklikuks abistajaks, sest ma ei pane ikkagi oma elu pausile nagu mõni päev tagasi mõtlesin... Aga Kristi on  minu inimene
 Avastasime, et Kass Bongo, kes muideks isane, on tõeline beebide ja laste sõber. Bongo isegi läks kohe juurde, kui tüdruk nutma hakkas ja tegi pai ninaga nagu. Kass Bongo, kes on tegelikult Kass Pätu vastu mürgeldaja, on laste vastu hell ja hoolitsev. Uskumatu. Väike Silvergi on teinud Bongoga sada imet. Pätu ei laseks endaga nii möllada.




Johann sattus pildistamisega hoogu. Kuid proffiks saadakse ikka tohutu proovimisega.












Muutaks oma elu ka Mitte palju, kuid toimekamaks ja tegutsemaks...  Päev kaks olla loid väsitab mind tõsiselt rohkem, kui päevast päeva askeldamine.

Kommentaare ei ole: