laupäev, oktoober 20, 2018

Onju mõte!!!

Otsustasin hakata iseendale palka maksma neil päevil, kui abistajad ütlevad, et neil ei ole võimalik tööle jõuda 😊😉😋 Neil on õigus loobuda tööletulekust... Mina ei saa aga iseendalt küsida, kas võin täna mitte elada või toimetada... 😈
Seega pean olema iseendale mõnel tunnil mõnel päeval iseendale ka iseendale isiklik abistaja. On asju ja toimetusi, mida olen planeeritud just isikliku abistaja abiga. On asju ja toimetusi, mida ei saa kuidagi järgmisele isikliku abistaja tööpäevale lükkada. Mõnda saab ka.
Seega teen ikka omamoodi ja võib - olla pisut topelt ajaga.

Kogun niiviisi rahagi.
Maja jaoks.
Ostan auto.
Teen juhiload.
Ja elangi uhkelt ise.

(Aga raha seisma niisama  kontole ei jätta. Sel ei ole mõtet.  Jube narr tunne on, kui raha nagu on, kuid minna ostma ka ei saa miskit vajalikku, kui puudub ainult üks pisi lüli, kuidas minna... Kokkuhoid on hea,  kui see läheb üle piiri, siis on see jälle  narr tunne. Olen sedagi tunnet päris mitmel korral tundnud.)

Kuid siis kaovad isiklikke abistajate võimalused minu juures... Kas see on hea mõte?
Loodan siiski, et minultki õpitakse midagi... Kogedakse seda, mida kellegilt ei saaks...


Kommentaare ei ole: