Pühapäev, august 16, 2020

Tamm - Lauri Tammest Pokumaani

Neljapäeval enne Vunki manu loometalgude algust oli natuke aega Urvaste kandis ringi vaadata. Leidsime Tamme - Lauri Tamme, mis olevat Eesti vanim puu. Oli ka 10 kroonise rahatähel.

 Igati väärikas puu.

Ma isegi tunnetasin Tamme - Lauri Tammel on energiat palju. Kuigi reedel jalutades Kuldvõtmekestega taas tema juurde nägin ta haavu. Tamme - Lauri Tammel on puue mitmes kohas ning ometigi püsib püsti ja sahiseb. 

Tamme - Lauri Tamme värava pakust küll ratastooliga üle ei saa sõita. Ilmselt ka lapsekärudega. 

AGA mind see õnnetu värav ei häirinudki. Ümberringi on heinamaad küll ja veel, kus saab väravast mööduda. Ongi ägedam: milleks otse minna, kui ringi saab ka 😋

Ma ei tea, ehk on mul tõesti mingi loll kiiks, kuid arvan, et mitte iialgi ei ole võimalik kõike maailmas kohandada kõikide jaoks. Mina isegi pean kohanema maailma jaoks. Siis saabki olema ligipääsetav elule.




Mul on hea meel, et Jürigi sai elektri - ratastooliga heinamaal hakkama. Seda nägin esmakordselt. Värava juures käis mul küll nõksatus läbi, et ehk Jüri ei pääsegi tammeni...

See on ju see, mis võib olla nö tava - inimestele ka nõksatus ratastooli nähes, kas saab ja ai - oi... Seda suurem võib olla nõksatus, kui ei oldagi näinud ratastooli... 

Me kõik oleme ainult inimsed, kellele on ainult omad hakkamasaamised kõige tähtsamad.

Vahel lihtsalt ei osata teiste silmadega asju näha - siingi ei saa alati kuri olla. Kui just ei ole lauslollus... 


Kuldvõtmekese meeskonna eesmärgiks sai loometalgudelt, toetada ürituste korraldajaid... 

Jah.

Ma naeratan siiski endamisi. Olen seda teinud vist küll kogu elu. Ja päris palju teadlikult. Vähem spontaanselt. Üsna tihti - mida tähele ei panda - "jätaks ära, sinna ma lihtsalt ei roni..." ja siiski lõpuks ronin ning olen veel õnnelikki, et mul ei lubatud loobuda. 

Tõsiselt mul on kombeks sageli hakata loobuma kohe... Isegi ei tea, kust loobumistahe tuleb. Vahest sellest, et veres on seegi, et minuga tuleb siiski vaeva näha... 

    Kuldvõtmekesed otsustasid võidutordi süües minna Pokumaale. Hakata hoogsalt pihta lubadustega. 

Paraku Jüri ratastooli uus aku vedas alt. Jällegi mulle uus kogemus... Mul ei ole ratastoolil akut. Eile õhtul mõtlesin, et suurematel üritustel võiks olla laadija - muidugi ma ei tea jällegi, kuidas ja mis laeb, kas näiteks osikud on ühesugused või mitte jne. 


Mina tüdrukutega tegin Pokumaale tiiru peale, Matkaradadele ei läinud, selleks o n vaja rahulikku aega ja natu teistsugust tuju, võib-olla tugevamat inimest... Pokude külas nii öelda sai ilusti käia. Nagu maal ja metsas ikka. Mina mõtlesin seal puudega lastele, samas  lastega käies saaksin hakkama...

Püstkoda oli mul kolmas vist sel suvel, kus sees käisin. Tänu sellele mahun igale poole, et olen väike väikese ratastooliga. Ei saa ju pahandada, et sajandeid tagasi ei mõeldud näiteks ratastoolide ligipääsule...

Kitsedele sain heina anda. 

Pokud vahvad omal maal.😊 


 

Kommentaare ei ole: