Välja mõtlesin.
Mul ei olnudki mitte kui midagi blogida. 😋 Või õigemini, oli küll, kuid mis olulisem ja mis vähem olulisem - selles oli küsimus...
Käisid külalised. Aga mitte need inimesed, keda ootasin. Vaid hoopis teised inimesed, keda ei osanud oodata, kuid keda ma alati ootan. Ühesõnaga, mind üllatati nii positiivselt kui vähe negatiivseltki...
Sai aruttatud tähtsad asju. Edasi toimetamiseks.
Samas oli mu energia nulli lähedane. Küllap see sellest, et maailma muutub jälle... Uskuge või mitte. Mõni päev võib ju ollagi niisama rahulik. Nipet - näpet tehes. Vahel vaja pisikesi asjugi teha, et kodu oleks kodu moodi.
Avastasin, et minu elufilmi seebikas on teistsugusemast teistsugusem, kuigi päris tavaline.
Minu blogi sõbrad, ärge muretsege, kui ma mõni päev ei blogi. Uskuge, et minuga on enam - vähem korras ning blogimist ei lõpeta ma kindlasti enne kui vajalikkuks pean... Usutavasti ütlen seda ette.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar