... olin Tallinnas. Invaühingus.
Ma ei mäleta miks seal olin. Küllap oli mõni invaüritus... Aga mäletan Elgi sõnu, mida ta ütles mulle: "Ära kunagi jätta tegemata midagi, mida hiljem kahetsed, et miks ei teinud."
Ma olin 22.
Täpselt siis oli Balti kett. Soovisin väga minna. Olla üks paljude seas, olla oma noormehe kõrval... Ei saanud minna, ei julgetud lubada mind... Kuid mõtetes olin ketis. Ema natuke kartis millegipärast niisuguseid asju, kuigi välja seda ka ei öelnud... Vähemasti mulle tundus nii.
Mõtetes olin tänagi Balti ketis. Täna lihtsalt ei saanud minna...
Elgi võis toona olla sama vana nagu mina praegu.
Täna just mõtlesin, et issand kui noor olin ja kuhu on kadunud need 32 aastat... Südamest saan öelda, et ma olengi teinud, mida olen soovinud, midagi eriti ei kahetse ... Kui on mõni asi, mida tahan teha, loodan alati, ehk kunagi saan ära teha...
Ehk tuleb Balti kett veel ... ning saan minna päriselt, mitte vaid mõtetest...
Ja praegu räägin mina ise noortele, et elage nii, et pole kahetsusi 💖😉😊
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar