Pühapäev, juuli 17, 2022

Kohtumistest. Hanna-Liisle ja Angelale

 Kohtume iga päev kellegagi. Paljudega lihtsalt möödume panemata neid tähele. Vahel siiski naeratame... Mõnega kohtume viivuks. Kuid see viiv võib palju - palju peita ja öelda. Viiv võib muuta elus palju, seda ka muuta, millele kohtumishetkel ei oskagi mõelda... 

Hanna-Liisiga kohtusime juuli keskel 2015. Ta luges töökuulutust facebookis. Kirjutas. Õhtuks kihutas Lääne - Virumaalt   minu juurde töövestlusele. Tuli. Potsatas diivanile nagu kodus... ja siiani on ta tulnud isikliku abistajana kui ka lihtsalt Hannana minu juurde nagu koju. 
Hanna sai minust kohe aru. Ta ise ei mäleta esimei hetki. Ta on ise öelnud, et kõik oli ju tavaliselt normaalne ja endast mõistetav.
Nohjah, minuga polegi mitte midagi erilist!!!  
Seegi pole erilist isikliku abistajana tulla mulle hommikul kell 5 ööklubisse järgi. Seda hommikut on Hanna ise naerdes meenutanud.

Tänaseks on niisiis Hanna väikeste vaheaegadega olnud 7 aastat isiklik abistaja  mulle. See on kindlasti hetkel omamoodi tase või rekord.

Selle aja jooksul on olnud meil kõike. Oleme ka mõni hetk tülli läinud, kuid mitte töösuhtes. Kuid minu meelest on seegi normaalne, kui tuleb eriarvamusi ette . Oleme siiski kaks ise hinge. Usun, et rõõmud ja usaldus on need, mis meid hoiab koos. Ja loome üheskoos iseend, samas oleme tegutsejad ja loome eraldi omaenda elusid. Mul on rõõm ja au näha, kuidas Hanna edasi liigub.
Hanna, sina oled öelnud, et sa ei kujuta enam oma elu minuta ette! Vastan samade sõnadega, ma ei kujuta enam oma elu sinuta ette!
Leidsin ühe esimesi pildi meist.



Selles juulikuus, mis praegu on kalendris, kohtusin Angelaga. Paraku jääb me töösuhe lühikeseks, kuigi mõlemad  loosime, et Angela on mu isiklik abistaja kauem. Elumäng tuli ette. Angela elu muutub, mille üle saan mina ainult olla rõõmus ja  veidi ehk ka inspireerija. Kuigi tunnen Angelat vaevu paar nädalat, tunnen, kui hea meel tal on oma tegemiste üle. Täna oleme arvamusel, et  suhtlema jääme kindlasti. Millegipärast teed  ristusid.  Arvata võib, et mitte vaid abistaja töö pärast, kuid see peamie ja nähtav... Angelas saaks kindla peale sama super abisstaja nagu Hanna või teised super isiklikud abistajad... Ta on selle vähese ajaga, mil koos oleme olnu selle juba tõestanud. Kes teab, mis elu võib meie mängida...Igatahes mul taas oma inimene juures. 

Täna sai selfitada Angelaga.


Kohtumisi tuleb ka aina juurde. Meil kõikidel. Olgu ikka head ja meeldejäävad kohtumised. Nende kaudu kohtume ka iseendaga uuesti ja uuesti...

Kommentaare ei ole: