... ja olles kohtades, kus ma polnud veel käinud, aga mööda sõitnud sadu ja sadu kordi.
Päris õhtul leidsin end Kabina karjääris.
Hästi naljakas, olen juba lapsest saadik Kabinast palju palju läbi sõitnud, kuid ealeski
ei olnud piilunud puude ehk metsa taha. Teadsin vaid, et saab ujuda seal.
Hanna üllatas mind jällegi öeldes, et võiks minna kalale. Ma ei teadnud, et Hanna avastanud endale uue hobi. Nohjaa, sain isegi õnge käes hoida.
Ära iial ütle iial. Nimelt miskit 24 aastat tagasi otsustasin, et ma ei lähe enam eales kalale.
Exiga sai palju kalal käidud...
Ja jälle sattusin Viljandi.
Seekord mitte järvele, vaid mägedesse 😋 Viljandi paadimeest võib ju kohata
ka matkarajal. Ei kohanud.
Siis avastasime Hannaga, et toimub Viljandi folk. Naersime, et satuks sinnagi.
Kuid ei olnud aega ega plaan minna, kuid seda viimast meil tihti polegi.
Kõik, peaaegu kõik käib meil spontaanselt.
Oli ilget vahva õhtupoolik. Minu jaoks nauditavad puhkusetunnid siinsamas Eestimaal. Kodukandiski.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar