Ägedaim hullus...

... mida olen elus teinud siiani.

Kaks aastat tagasi... Ja tänagi mõtlen, et hüppaks veel...

 

Nii lahe, kui ma räägin  praegu kellelegi, et mine ka tee hullus  ära... Tavaliselt raputakse päid ja arvatakse, et olen mingi taevalik kangelane... 

Pole juu kangelane... Ma ei ole iial mingi kangelane. Elan lihtsalt oma elu vägevat ja ägedat....

Väga vähesed inimesed on tahtnd minna ka hüppama, kuid leidnud vabandusi, miks edasi lükata... 

Aga arvan täna, et esimene lend tuleb teha spontaanselt ilma pikema mõtlemata... 

Arvasin, et mina ei tee iial taevast lendu.  Ma ei unistanudki sellest.  Tundus õudne...     Kuigi taevas meeldib. Kõrgust kardan siiani... 

Tõsiselt, kui tuleb kiusatus või igatsus, et muud viisi ei saa enam . hüppan taas!!!