Niidid jalast väljas.
Kõik minuga hästi. Kindlasti elan ja häirin ühiskonda veel kaua 😋😉😊
Aga jumala eest, mõtlen, et pean ise hakkama õpetama arste ja õdesid, et ratastoolis ja häälduspuudega patsiendid pole koheselt ... ninnu nännutamiseks... Ma ei leia siinkohal õigemaid väljendeid. Või ka vaid isikliku abistajaga suhtlemiseks ehk siis, et patsient on justkui eikeegi.
Kohtusin täna esimest korda oma uue perearsti või / ja õdedega - SIIRALT SORRY, kuid ma ei saanudki aru, kes on kes... Ei tutvustatud endid ega rinnas polnud nimesilte ka. Võib ju olla see ongi tänapäeva perearstide süsteem... Ma ei saa olla pahane. Siiani olen harva käinud perearstil. Kuid siiski soovin lihtsalt teada, kelle nimega kokku läheb kelle naeratav nägu, kellele usaldan oma tervise küsimused edaspidigi, kui vaja...
Täna oletasin vaid, kes on kes. Sisenesin pereõdede kabinetti, millel oli kaks pereõe nime... Oletan, et üks neist, kes kabinetis ja kes tegeles mu niitidega, oli uus perearst... 😊
Kuid noh, kõik ilusti korras. Peaasi elan.
Loodan südamest, et minu mitmed head isiklikud abistajad, kes on õppinud õeks või arstiks, oskavad minusugste patsientidega suhelda ja nii edasi. 💖
Perearstikeskus, Tartu linnas, oli väga inimtühi. Vähemasti see korrus, kus mina käisin... Ma pole näinud nii tühja kliinikut... Hea oleks ju mõelda, et inimesed on terved!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar