EEhhee,

 ... mul on jälle maalimishoog. Olin pärast mitmeid aegu värvide kaussides ning leidsin värvide tuubide alt kommi. Jõuludeajal ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et väikesed mehikesed, keda nimetame  päkapikkudeks, toppivad mullegi komme kuhugile... Ka kinga sees leidsin šokolaadi...   Vot, tuju hea.

Jõuluaeg taas unustatud. Kuusepuu tegi loodetavasti ühe ahju paariks hetkekski soojaks. Ilus paksu jõulupuu oli... Rõõmustas mind ka siis, kui tundsin kuidagi tühjust ... Need jõulud ja uusaasta olid tõesti teistmoodi... Hästi palju omaette olemist... Mitte tühised, aga kuidagi ise olin tühi... Või kaotanud end või otsisin taas end...

Usun, et olen iseend jälle ülesleidnud. 

Vahepeal on päris mõnus iseendaga peidust mängida. Leiad uusi nurki, mida üldse ei teadnudki endas olevat.

Sel aastal luban endale üllatusi ja avastamist -kuigi arvan, et palju olengi üksi. Mitte füüsiliselt. Nagu alati. Varemalt kartsin, et appi, mis saab, kui jään üksi... Ma ei suutnud hästi vahet teha, kus üksi ja üksi olemise   piir - kõik oli üks suur mõttetu ja lollakas üksindus. 

Tegelikult ei ole.

Üksi olemise viise on palju palju. Paljud vajalikud ja vahvad. Üksi olles saad teada, kui tähtis on hea sõbergi su kõrval...

Usun, et mul saab olema hea kodutunne jaanipäevalgi, kui leian kuskilt toast kuuseokka... See on see mõnutunne meenutustes kunst ja päris kuuse vahel. Minu meelest. Et hetked on päriselt... Nii head kui halvad hetked, aga nad on päriselt...