Leidsingi üksiku rüütli

 

Kuramusekene, Üksik Rüütel peitis  restos "Üksik Rüütel"   Transuunity Akadeemia nime taga... Aga üles leidsin 😂

Käisingi Transunity Akadeemia esimesel peol. 

Oli lahedalt vahva. 

Mina harjutasin veidi  enda avastamist ja julgust. Neid kahte asja saab iga hetk harjutada, kama kaks, kus parajasti  oled või ei ole. Tuleb vaid end usaldada. 

Lõpuks oleme kõik üksikud rüütlid või rüütlannad 😂😉

Soovin ja mõtlen, et haridussüsteem võiks muutuda ükskord teiste hinnangute vabaks nagu akadeemias... Toetavaks. Kõik ju õpid ja teed iseendale. Sain sellest aru, kui sain esimeses klassis esimese kolme ning vana ütles, et mõtle oma elu järele... Edaspidi tahtsin kahtegi, sest ma ei suutnud füüsikat selgeks teha endale... aa oh häda, õpsid ei saanud selgeks seda ja küsimustele vastasin pildilikult. Mul oli kooliajal pilt - mälu, õpiku tekst jäi silme ette.Aga tegelikult ma ei teadnud näiteks füüsikast tuhkagi. Kahte ka ei saanud. kuigi tahtsin kogeda kahe tunnet. Kas peitsin end või õpse - selles on küsimus 😊

Natuke tuletas kaks tooli pooleks hetkeks psühhodraamat... 😋

Akadeemias õppime ka ennekõige tundma iseend. Sügavuti. Risti ja põiki...

On töö iseendaga. Täpselt selline ja nii suur töö nagu me just ise soovime ja suudame. Nii palju aitab meid ka universum. Läbi isesnda saab teisigi aidata... 

Oh, olen sellest ammu rääkinud. Enne akadeemiatki. 

Tean, et keerleb oma sees üks mõte...  Usun, õigel ajal saab mõte tiivad ja saab olemagi...

Pidu oli lahe ja äge. 😍

Peokoht oli lahe.