... ning tuba kummaliselot tühi - miski on puudu... Taas jõulud ja aastavahetuski läbi... Tulid, kuigi arvati palju, et ei tulegi ega ole, et pole raha ega aega, et kõik läheb tuulte...
Minu meelest olid küll kõike. Ennekõige rõõmu ja siiski pisut kurbust, kuidas suudetakse enne aega paanikat teha... ja mitte olla igas hetkes iseendaga kohal... Aasta lõppu peaks olema eelkõige südamerõõm - see suurim kingitus alguseks taas.
Üks rõõm on aastas kuusepuu toomine tuppa.
Üks kurbus on aastas kuusepuuga hüvastijätmine teades, et õigevarsti on jälle rõõmuring tagasi ja kõik algab taas...
Vähemasti mina mõtlen sedasi...
See jaanuar võiks ise kuusepuust teha ilusa lõke - ja tänada veelkord imelise jõuluaja eest. Praegu on ta prügikotis...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar