720 tundi juunis

Juuni saabki homsega läbi. 30 päeva... Ma ei saa midagi parata, kuid vahel üllatuslikult sageli arvutan kuud hoopis tundides, mitte päevades. See on minu jaoks normaalne harjumus. IAT tõttu.
Juunis on 720 tundi.
Neist tundidest on olnud see juuni IAT-d 161 tundi. IAT tundidega on juuni selle aasta parim kuu. Sain vabalt olla ja elada. :)  Täpselt nii nagu soovisin... Sest kõikjale, kuhu sooviks minna, nagu nii ei jõuaks... Ei mina ega keegi teine. Suurelt unistusi ei saa kohe hetkega kätte, kuigi unistada tuleb suurelt.
Tegelikult virinaks ei ole üleüldse mingit põhjust.  Abistajaga tunde juunis  oli piisavalt. Mulle on olnud juuni kogunisti puhkus. Puhkus sellestki, et ei pidanud mõtlema nii pingeliselt, kas ja kuidas saan minna ja olla. See on mingil moel lisakoormus lisaks niigi probleemidele, mis on nii või teisiti.    Kuigi tavaliselt ei ole aega sellele väga m õeldagi...
On ju suvi!
Ongi vaja rohkem õues olla.  Naudida igat hetke. Koguda talveks energiat. Seda olen saanudki. Saanud tööd. Saanud puhkus. Saanud pesugi õues kuivama panna ja pesu tuppa tuua... Uskuge mind, ka see igapäevane toimetus võib olla vahetevahel   nauding!
Kui peaksin mõtlema koguaeg jamadele, mis mind ümbritsevad, siis läheksin vist kohe lolliks... Kellele aga vaja hullu mind?! Mulle endale juba mitte :D
  
Kui rääkida päevades, siis tuleb homsega kokku siiski juunis 11 abistaja vaba päeva :)

Loodan, juuni mõnikümmend viimast tundi saavad olema ka mõnusad ja head.

Jaaniöö - igatsuse roos ehk salapärane sõnajalaõis

 

See on veel poolik, kuid tegin selle tõesti jaaniõhtul ja - ööl.

Mina oma leitud jaaniööõiega 

Mix mind tänane teaduslik uudis üldse mitte ei üllatanud... Kallistamine ja teineteisega armastuses olemine teeb vaid väga head inimesele ka vanas eas...

Ma tean ju seda juba ammu :D Mulle tundub, et teadlased soovisid iseendale elutõdesid taaskord kinnitada...

Päevas 12 kallit - ja päev korras ;) Ise usun, need kallistused peavad siiski tulema südamest, mitte moe pärast...

Jaa - sõnastki ei ole võimalik aru saada... Naljakas!

Just helistati mtü-le kuskilt ametiasutuses, ei tutvustatud kus... Püüdsin tagasi helistada, pandi ootele. Ei viitsinud oodata. Arvan, et ootamine oleks olnud mõtetu... Sest juba minu vastusest ei saatud aru. Ütlesin vaid "jaa", küsiti , kas LEEPÜ...
No on ikka naljakas, kui kuulaja ei saa aru isegi "jaa-st" !
Ma ju ei kõnele nii halvasti, et jaa-st või ei-st ei saa aru. Alati ei ole võimalik "ok" öelda, kuigi see sõna , millest on siiani kõik aru saanud...

Veel üks UPS

Selles tohuvabohus, mis on olnud mu ümber poolteist kaks kuud, on nii mõndagi minust kuidagi mööda läinud. Või ma ei ole suutnud endale selgelt teadvustanud, et seegi on olemas...

Igatahes saan öelda, et edaspidi on mul üks oluline teema ikka ja jätkuvalt puudega  naiste rõõmud ja mured. Olen LEEPÜst Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidus juhatuses. Kuigi usun, et LEEPÜs tulevad siiski väikesed muudatused, kuid sellest siis, kui õige aeg... 
Mul on vähemasti sügisel talvel palju tegemist igal rindel :P
Põnevusega ootan, mis saab koolitustest, mis peavad olema, algama sügisel.
Ja muidugi näitusi... (Varsti  näete minu poolikut jaaniöö roosi ;) Päeval tegime Dianaga sellest pilti...)

Tegemisi - toimetusi - töö jagub piisavalt.
Jätkus mul vaid energiat ja säragi.  Särata tegemine  pole ju see, mis peab igas töös olema... Koristama peab ka säraga!

Kuigi viimastel nädaladel on mu energia läinud mingide lollakade probleemide lahendamistele... Ausalt on olnud hetki, kus mõtlen, mida veel... Siiski kõik need on kuidagi iseenesest ja heaga ... Olen aastatega õppinud muresidki võtma, kui sõpru...

Juulis püüan end veel laadida suverõõmudega!