Niisiis Saku mõisast. Väga kena mõis!
Mulle meenus, kui olin 5...6 aastaselt mõisapreili Mäksa mõisas. Me kodu oli mõisahoones. Seal polnud vettki, ema - isa tõid vett umbes poole kilomeetri kauguselt talu kaevust. Meil oli lai keerdtrepp...
Saku mõisas on suhtelised järsud ja kitsade astmedega trepid. Et ratastooliga oli üpris... (ütleme siis nii) ebamugav turnida. Kuid ma ei kujuta ette, et välistrepil oleks kaldtee - mingil määral ikkagi ajaloo hõngus kaoks... Selle - eest on mõisamajas teisel korrusel ilus inva-wc :) , kui kõrvale jätta peegli kõrguse, siis täiesti ideaalne inva-wc. Siiski ma ei oska mõelda, kui palju käib seal erivajadustega inimesi, sest lifti ju pole.
Siiski mul on hea meel, et nii ilusa koha ära nägin :)
Mis sest, et lõunasöök toodi meile, ratastooli naistele ülesse. Söögikoht on kuskil päris all, sinna viis jube trepp - Erika käis vaatamas. Ehk mind oleks saanud Erika süles alla lõunat sööma, kuid erilist mõttet vaeva nägemiseks ju polnud.
Võiks ju norida korralduse poolelt, kuid minna ei näe selleks põhjust. Ei saa ju miski nägemine ega käimine, osalemine selle taha jääda, et seal pole kaldteid.
ENÜ järjekordne kokkusaamine oli LEEPÜ´le üllatavalt hea. Võib - olla sellepärast, et juhtisime tähelepanu neile asjadele, milleks ei ole vaja raha ega ka seadusi.
Üldse oli mõtlemapanevaid teemasid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar