Selja taga on tõsine töine nädalavahetus. Valmisid kaks projekti. Nagu alati viimasel minutil juhtub kõige ootamatuid asju,mis röövivad hetkeks arvamuse, et eelnev töötulemus üldse lõplikult saabki valmis. Kui üleüldse nii saab väljendada st "lõplikult valmis projekt", sest lõpp on siis, kui projekt lõpparuandega riiulis aastateks... Noo, ütleme nii, et esitamiseks valmis projekt... Kõige viimaseks jahmatuseks oli otsa saanud printeritint - printri pool projekti välja, kuidas tahad... Hea, et on olemas moblad ja internet ja naabrieit :D Aitäh Piret! Printrimisprobleemgi lahenes sedasi...
Oi, oli alles närvipinge!
Ma ei ole iial varem teinud nõnda mahulist projekti. Sain vähemasti mahulise projekti koostamisel/kirjutamisel kogemusi. Seegi on juba suur asi. Kindlasti julgen edaspidigi mõelda suuremale tööle. Kuid mitte enne, kui nende tööde projektide läbivaatluste tulemused on teada ja läbiviiminegi õnnestunud :) ;)
Üldse olid isiklikud jamad ka peas, mis segasid töö tegemist. Lisaks kõigele unustasin reedel pangakaard automaati. Teadsin küll, et kaart on kindlas kohas suletuna, kuid siiski süda valutas, kuidas kätte saan. Hetkel ju abistajate kriis. Õnneks andi pangakaart sõbranna Kristale, kes tõi kaardi mulle koju.
Imelikult geniaalne on see, et infolaua töötaja EI küsinud dokumenti. Andis kohe Kristale pangakaardi. Alles siis sai Krista öelda, et inimene ei saanud ise järele tulla, on puudega... Kas pole kummaline turvalisus? Me veel leppisime Kristaga kokku, kui ei anda, siis palub neid Maximas mulle helistada...
Ok, seekord oli suht sos olukord.
Aga siiski mina küll ei tahaks, et leidja annaks igaühele minu dokument (ükskõik, mis oleks juhtunud dokumendiga), ilma, et küsiks, kes vastu võtab...
Murelik olen jätkuvalt papa pärast. Nüüd on mul selge, et ta valik on joomine - ja punkt. Püüdsin täna hommikul rääkida. Papa oli suhteliselt kaine. Eile ei saanud õlut juurde. Küllap on rahadki läbi.
Püüdsin hellalt karm olla oma jutuga. Esitasin küsimusi, lootes nii teda rääkima panna. Asjatult. Ainus, mis teada sain, on see, et kõik joovad v a tema ning et mul käivad liiga palju inimesi, ET külas... ja jäägu ma heaga vait, sest tal on süda haige...
Nüüd läks papa vist jälle poodi.
Huvitav on see, et suitsu laskis papa mammal tuua - lihtsalt ei jõudvat poodi minna. See oli 2 tundi tagasi.
Nohjaa, alko annab energiat ja motivatsiooni...
Oo, kui toredad ja armsad on mu endised abistajad! Äsja MSN-s (mu MSN-is nimes ka "vajan isikliku abistajat") tuletas meelde ennast Mari - Liis, et ütle ikka, kui abi on. Kui vaba hetk tal, siis on minu jaoks olemas :)
Ma ei saa jätta mitte ütlemata taaskord, et pea kõigil endistel isiklikel abistajatel olen ikka ja alati meeles :) On nii - niiii hea tunne, isegi siis, kui sobiva aja kokku sobitamine on keeruline... :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar