Olen puhanud.
Täna tuleb loodetavasti hea päev, kuigi raske. Tullakse papa vestlema. Usun, et nüüd tuleb näidata natuke karmuski. Minu meelest on papal tekkinud karistamatuse tunne, et Tiia vaid tõreleb ja jätab kõik jätab sinna paika.
Aastaid olen andestanud papale. Isegi Tartu varjupaigast tulin koju tagasi ilma lahendust leidmata papa probleemile. Arvan, et kogunisti sots.süsteem on harjunud, et Tiia saab ju hakkama oma papaga - kisab natuke ja annab jälle andex. Või tuleb sots.ametnikkel vaid natz Tiiat "hirmutada", et parim lahendus on papa juurest ise ära kolida (unustades, et korter on Tiia oma), kui juba Tiia jääbki vait...
Täpselt nii ongi olnud.
Usun, et nüüd suudan kaasamõtlejatega lõpuni minna... Vähe on kasu, kui armastan papat ja kaeblen, et ma ei jaksa enam... Nii teen ka papalegi halba, ta peaks ükskord ise kindlalt otsustama, mida ta tahab. Kui endiselt alkohol, siis jääb muust ilma.
Ja see ei vähenda mu armastust ta vastu.
Pärast pikemalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar