Algas närviline nädal. Jamadel või küsimärkidel ei tulegi vist lõppu...
Homme, teisipäev on paljudes asjades oluline. Tähtis.
1. LEEPÜ erakorraline üldkoosolek.
2. Kaugel, maalimisühingus vaadatakse mu leping üle. Seda tean juba ammu - ammu, vist aasta... See on sama tähtis, kui teistele töölepingu ülevaatamine ja pikendamine. Usun küll, et leping pikeneb. Enda meelest olen paari aasta jooksul nii maalinud kui ka aktiivselt näitusi teinud... Kuid siiski pabistan. Närvipinge on laes.
Arvan, et positiivse vastuse saamisega läheb veel pisut aega. Siis saan jälle paar aastat rahulikult hingada ja töötada :)
Praeguseks hetkeks on mulle selgeks saanud, et Paldiski minek on tõeliselt ehkki peal. Ei ole konkreetset isikliku abistajatki... Loomulikult tean, et kõik laheneb, kuid mille jaoks nii suur närvipinge mulle. Sellest ei saa aru ma. Mõistan, et abistajadki on inimesed, kel oma elu. Kuid mitu inimest peab olema korraga mul, et saan ise rahulikult ja edukalt toimetada? Ma tõesõna EI ole pahane. Momendil töötab mu juures kolm inimest ning ikka tähtsal hetkel olen null seisus... Ma soovin oma vahvadele ja headele isiklikke abistajatele vastu tulla ja neid mõista... Samas võin ise nulli jääda... Ausalt ma EI OLE PAHANE. Lihtsalt mõni hetk ajab kurvaks... TEAN, et kõik laheneb ja laheneb hästi.
Hommikupoole jalutasin Kaagvere vahel. Nägin hästi - hästi lähedalt toonekurge. Ta ei kartnud meid Signega. Toimetas oma asju edasi staadionil. Kihvt oli. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar