Mind tänati, et olen parim versioon iseendast. "Elujõu käsiraamatu" autor Kairi luges minu raamatut "Kohvi jalaga, palun..."
On küll tore tunne, et Transunity Akadeemias on võimalik kohtuda nii paljude säravate inimhingedega. Mul on järjest rohkem tunne, et ma ei olegi nii loll nagu arvasin - nali, kuid... Tõsisemalt, võib olla näen mina universumitki natuke teistmoodi. Omamoodi. Nagu näen maailma oma silmade läbi... Samas toetame üksteist läbi iseenda kogemuste jagamise.
Jäin mõtlema, mis hind on olla parim iseendast... Kas võib praegu veel kiita või kas tasub selle üle hoopelda või lihtsalt mängeldes oma elu elada... Ma tean, kuidas võin loobuda kas või pisiasjadestki ja kui leebe olen mõeldes teistele , unustades end... Kas see ongi olla parim enda jaoks...
Täna oli tõsine tööpäev. Maja teemade ja asjadega. Mul saab õigepea korteriüritu juhatuses olla aasta... Vahel tundub mulle, er poleks suutnud teha, siis jälle - issake, kui palju tehtud... ja samas silmaga on näha ikka veel tondiloss. Kuid näen juba uhke lossina. Aasta tagasi soovisin endale maja, kuid unustasin soovi ette kirjutada isikliku nunnut maja, Saingi üle öö 24 korteriga maja, mis pole ka nunnu, kuid on siiski kodumaja, mida kogunisti armastan. Omamodi.
Homme uus päev.
Ja taas anda iseendale parima.
Ja ükskord saan ka isikliku nunnu maja... Uue kodu tähendab...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar