Teisipäev, november 04, 2014

Elust endast

Muidu on kõik edukas ja toimekas, välja arvatud väike probleem. Probleem, mille taolist pole ammu olnud, ja millega ma ei ole enam eriti harjunud. St et kui on kõik hästi, siis tekib inimesel tunne, et nüüd kohe hakkabki nii olema. Ja maamunal ei ole enam ühtegi muret. Ja mida paremini läheb, seda raskem on ohte tajuda. Ja täpselt nii see ongi.

Eile oli sisukas õhtu. Nimelt psühhodraamaga.  Mina isiklikult nautisin ja mõtlesin, et just see ongi see, millega soovin edaspidi järjest rohkem tegeleda. Või vähemalt üks nendest olulistest asjadest. Sel nädalal toimub veel üks oluline kohtumine, aga sellest edaspidi. Arvan, et sellest saate varsti põhjalikumalt teada. Ja veel seisab sellel kuul ees üks loeng Tervishoiu Kõrgkoolis, millele olen/oleme ammu mõelnud.

Ja veel - minu südameasi IAT, millega ongi praegu väike tõrge. Nimelt on küll 3 tüdrukut, ja ometi pole hetkel mitte kedagi. Ma ei taha mitte midagi halvasti öelda, nad on tõesti tublid isiklikud abistajad. Haigused ei hüüa tulles, eksamid on ette teada ja nende kõigiga on vaja arvestada. Ja ometi - kui üks lüli vahelt ära langeb, siis on klient lihtsalt lollis olukorras. Ei edasi ega tagasi, paigalseis. Tean, ja see on minu oma mõte ammusest ajast, et tahetakse ikkagi teha süsteem, mis võimaldaks just sellisteks olukoradeks nö "püstolabistajaid" leida. Kuid olen üsna veendunud, et vabatahtlikkuse alusel ta toimima ei hakka. On siiski vaja leida raha ja kõik üksipulgi läbi mõelda - ikka uuesti ja uuesti, kui vaja. Ja seni, kuni IAT ise pole veel nii hästi välja arendatud, on sellise süsteemi võimalikkus minu jaoks väga-väga küsitav. Võin küll 1-2 korda mõnelt sõbrannalt tasuta teenet paluda, aga IAT ei saa siiski olla nö "sõbrateenus" - muidu kukume teenuse väljaarendamises aastaid tagasi.

Ja VEEL, positiivsemas vaimus - usun, et varsti näeb ilmavalgust minu oma väikese põlve otsas valmis saanud kuldvõtmekese kasutamise kogemus 15 aasta jooksul. Selle valmimise eest tänan ka Maarjat ja Martinit. Aga ka sellest õigel ajal, kui asi juba niikuagel, et ta võib avalikult oma elu hakata elama.

Kommentaare ei ole: