Reede, november 14, 2014

Tänasest ja homsest

Homme oleme siis Maarjaga Sauel. Psühhodraama gruppi juhtimas. Saue Päevakeskusse on kella 13.00 - 19.00 oodatud kõik huvilised.

Tänasest päevast. Ausalt, ma sain šoki, kui mitte öelda, et vihastasin ennast herneks. Seda juhtub minuga haruharva. Lähen mina Tasku infoletti, et küsida invatualeti võtit (kusjuures, ma pole seal inva-WC's oma aasta aega käinud, kuna seal pole võimalust mugavalt ja kiiresti ära käia - aja võtit taga, ja vii tagasi ka. Kusjuures aasta tagasi nõuti abistaja käest pandiraha 2 eurot, kuna mind ei nähtud !) Küsisime siis võtit (lett on seal muide nii kõrge, et mul on võimatu ise rääkida). Vastuseks öeldi, et andke pandiks dokument või 5 eurot, et muidu jooksete lihtsalt võtmega minema. Täna olin ma  muide vägagi nähtaval ! Vabandage väga, aga mul jäi kõige selle jama peale tähtis asi ajamata ja häda läks üle. Ütlesin lihtsalt isiklikule abistajale Kaiele, et lähme siit minema. Esiteks - minu teada ei või oma dokumenti kõrvalistele isikutele anda. Teiseks - miks peab puudega inimene üleüldse pandi andma, kui teised wc-d on avatud ja nende eest ei küsita mingit panti ? Kolmandaks - miks peab inva-wc üldse lukus olema, pealegi käivad seal ka väikeste laste emad oma lastega ? Pealegi võib mõni puudega inimene, mis seal salata, mööda maja võtit taga ajades üsna keerulisse olukorda
sattuda.  Mujal peale Tasku pole küll sellist asja tähele pannud - pandiküsimist igal juhul küll mitte.

Ja veel tänasest - ikka jälle ja jätkuvalt pean mõtlema mikrobussidele. Mulle endale teeb juba nalja, et mitu bussijuhti on leidnud võimaluse mind peale võtta. Minu ratastool on nii väike, et mahub väga hästi istme ja juhikabiini vahele. Kuid kui edaspidi hakkavadki sellel liinil ka tööpäeviti ainult mikrobussid sõitma, siis andke andeks - see on küll ligipääsetavuses samm tagasi, või isegi kaks sammu. Seda öeldes mõtlen ka lapsevankritele ja -kärudele. Kõigil meil pole siiski veel autosid - minul sealhulgas :)

Tänaste mõtete lõpetuseks soovin öelda, et on päris hea tunne neljapäevase artikli pärast. Seda nähtavasti ikkagi loeti - oli see nüüd halb või hea, jäägu igaühe enda otsustada. Aga tänan kõiki, kes kaasa mõtlesid. Mina jään siiski iseendaks. Vähemalt ma loodan seda.

Kommentaare ei ole: