kolmapäev, november 19, 2014

Käisin lõppudelõpuks kõrgkoolis ära

Tehtud ! Kaks aastat võttis aega, aga asja sai :) See oli THINK'i karjäärikoolitusel Tartus, kui pakkusin ennast Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis oma elukogemust jagama ning ka IAT-d tutvustama. Vaheaegadega suhtlesime kooliga. Mina lihtsalt ei lasknud ennast ära unustada, ja vahepeal saatsin ka sinna IA tööpakkumisi. Tööpakkumistele eriti suurt vastukaja ei tulnud, AGA siiski on mul just sealt koolist olnud mitu head isiklikku abistajat, sealhulgas Johanna :) Need tüdrukud olen leidnud teiste allikate kaudu.

Täna hommikul toimus infotund, kus olingi külaliseks. Ise arvan, et mul läks hästi. Peamiselt rääkisin IAT-st, täpselt nii, nagu see teenus minul välja näeb. Ja sellest ka, millega mina tõesti ei lepi, ja mida saaks paremaks teha. Klassiruum oli suht rahvast täis. Kahjuks ei olnud mul täna veel kogumikku jagada, sest ta on veel trükkimisel. Minu üllatuseks soovis lektor ja õppekava juht Anna-Liisa juba 2-3 kogumikku kooli jaoks. See on päris hea algus. Täna näitasin kogumikku lihtsalt faili kujul projektorist. Aega oli liiga vähe, et kõigest rääkida - täpselt akadeemilise tunni jagu, 45 minutit. Aga usun, et olulise pointi sain edasi anda, nagu kavatsesin.

Veel küsis Anna-Liisa, kas olen nõus kevadel veel ühe loengu pidama - siis juba teisele kursusele. Arvake ära, kas andsin nõusoleku :) Loodan, et mõni tudeng sai natuke mõtteainet. Loomulikult olin nõus jätkama, kui minust natukenegi kasu on.

Ja veel - lõpetuseks rääkis Anna-Liisa paar minutit, mis koolis toimub. Üks teema pani mind ennast ka jätkuvalt mõtlema. Millalgi on kooli tulemas füsioterapeut Soomest, kes ise on pime. Tal olevat päris oma firma ja hinnaalandust ei tee ta kellelegi ega mitte milleski. Siin pidi ta õpetama harjutusi, mida koolis ei osata veel õpetada. Juba seda kuuldes on hea ikka jälle tõdeda, et maailmas on siiski neid inimesi, kes ei anna iseendale alla. Minu meelest see on just see koht.

Uus Tervishoiu Kõrgkool on tehtud kõigile võimalikult ligipääsetavaks - kuigi klassiruumi ees oli kolm trepiastet. Aga minu meelest ei olnud see eriti suur takistus, mille pärast kisa tõsta. Anna-Liisa ise ehmatas ka natuke ära. Muidu on igal pool kenad kaldteed ja lift on ka täiesti olemas. Ja mis mulle endale meeldis - see on minu isiklik kiiks - oli see, et nii liftis kui inva-WC's olid peeglid täiesti normaalsel kõrgusel ja terve sein peeglit täis. Vaata ja imetle ennast :)

Kommentaare ei ole: