Niisiis, käidud. Kõigepealt soovin öelda suure aitäh isiklikule abistajale Triinule, kes abistas mind vapralt haigest peast. Abistajata poleks ma täna kuhugi jõudnud.
Tartu Töötukassa juhataja Jane kabinetti sisenedes jäi esimese asjana silma joogikõrs kohvikannu ja tasside juures. Vaat see on juba esimene samm ligipääsetavuse ja kohandatud töökohtade poole :) Ma ei usu, et sealsetel töötajatel on kuigi palju kogemusi klientidega, kes joovadki kohvi või teed kõrrega. Minu kiitus neile sellist väikest asja märkamast !
Vestlusel osalesid veel Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja Sirlis ning ajakirjanik Silja - ja muidugi Maarja :). Vestlus ise oli väga konstruktiivne ja positiivne kui usutavasti ka Töötukassa esindajatele - seda oli näha. Püüdsime omalt poolt oma elukogemuse põhjal mõne ühiskonnas levinud müüdi ümber lükata ja nägime ise, et Töötukassa püüab omalt poolt teha inimeste heaks kõik võimaliku - lähtudes just nimelt inimesest endast, mitte puudest. Mina isiklikult arvan siiski, et paljud puuetega inimesed ise näevad kõigepealt puuet, ja siis ennast kui inimest. Minu unistus oleks, et asi muutuks vastupidiseks - aga sinnamaani on veel oi kui palju ära teha, ja töövõime- või mis iganes reform siin ei aita. Siin aitaks see, kui inimest õpetataks ja kasvatataks maast-madalast elama tavaelu, ja olema tema ise, mitte olema hall hiireke ja mingit "erielu" taga ajama. See on on pikem ja laiem teema, aga küllap jõuan kunagi ka sinnani, et sellest pikemalt kirjutada.
Praegu jääb tõesti tunne, et seoses töövõimereformiga on enamus asju Töötukassa õlgadele laotud. Sooviks tõepoolest näha ka KOV-de initsiatiivi just töövõimereformiga seoses. Transport jm teenused on ju tegelikult siiski nende rida. Mul on vedanud, et minu koduvald IAT-d toetab, igal pool see ilmselgelt nii ei ole. Meie püüame koostöös vallaga ikka teenust parandada ja uusi lahendusi leida. Võtke või jätke, IAT on tegelikult nii kõrgkoolides kui väikestes maakohtades praktiliselt lahti rääkimata, ja elu näitab, et nii mõnegi ametniku jaoks ei ole veel selge, mis on mis.
Kui hästi läheb, - ja lähebki hästi - siis on minul ja Maarjal lähitulevikus potentsiaalne töökoht olemas. Eesmärkides on see meil nagunii juba kirjas, aga võimalik, et tööd tuleb veel juurdegi. Näiteks kogemusnõustajana, või nagu mulle meeldib öelda, ikkagi aitajana ;)
Ja veel üks väga hea tänane uudis - et "Kuldvõtmekese IVT" kogumik sai valmis. Nüüd peab veel mõned eksemplarid kuidagi välja trükkima. See kõik on minu enda lõbu, aga ikkagi ka töö. Ja mis veel kõige parem - veel enne, kui ma "Kuldvõtmekest" nägin, tehti mulle ettepanek, et ka Töötukassas võiks toimuda kogumiku esitlus. Mina olen nõus teda igal pool esitlema, kui see kellelegi kasulik on.
Need ongi minu kiirmõtted tänasest päevast. Ja nüüd hakkan oma tegelikke probleeme lahendama - mulle tundub, et pean kiirkorras leidma uue(d) isikliku(d) abistaja(d). Lõppudelõpuks, mul on ka koduigatsus, mida teie vist ei ole märganud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar