Mul hakkab juba vähe imelik. Nagu oleksin igipõline vanatüdruk 😂😋😌
Mina, kes ei pea üldsegi end kassi - inimeseks, olen kuidagi juhuslikult saanud kassi - inimeseks. Tunnistan, et on hetki, kus ma tõesti seda ei tahaks... On hetki, kus tunduvad kassid armsad ja mulle tundub, et saangi nende hingeelust aru...
Täna sõidutati Kass Kräu (Kass Bongo õde) uute koju. Lihtsalt sooviti. Kassil Kräul oli väga hea perenaine mammast, kes õpetas ja harjutas talle paar päeva isegi autosõidu. Mina ei ole küll ennem kuulnud, et keegi õpetab kassidele autoga sõitmist.😊 Aga see on ju armas!!! Miks peaks kass kartma autoga sõitmist... Ja me kõikide mamma on ikka alati kõikide mamma!!! 💕😊 Sellist teist mammat ei leia maailmast. Kuigi mamma ise kord ütles mulle, et mina olen tema moodi ja ta järglane ... Seda kuuldes oli mul suur au ja külmavärinad ka... Ma ei tea, kas mul jätkub tingimuseta armastust kõikide vastu... Armastust ja hoolt ka kasside vastu... Aga ehk olen selleks veel noorgi...
Kass Kräu sõitis veel edasi, kui mind Kaagveres maha pandi. Seni, kuni Kristi abistas mind toas, sai Johann Kräuga autos sõbraks. Kuid Kräu saab veel uued sõbrad...
Loodan, Kass Kräu saab samasuguse armastava kodu nagu tal oli 😊
Arvan, et nüüd piisab mulle tükiks ajaks kahe kassiga tegelemisest - sedagi on vahetevahel pisut palju...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar