Pühapäev, aprill 07, 2019

Mina olen Tiia, Evelin on Evelin!!!

 Vahva ja armas näitse avamine oli niisiis Laekveres. Rahvamaja on suur ja valge, maalide sobiv.

Natuke harjumatu oli kõiki oma maale  korraga seintel näha 😊 Tabasin end mõttet, kas see siin on tõesti minu töö... ning pooli maale veel ei olegi siin...






Rahvast täitsa oli. Kuigi rahvamaja perenaine Õilme arvas, et paljud on koduaias, sest  õues oli super kevadilm. Küsiti ja tuldi kaasa, isegi mehed. Keegi härra arvas, et olen tublim ja hakkajam, kui Evelin Ilves. Hetkeks olin natuke segaduses - ma ei ootanud seesugust võrdlust. Naeratasin. Ütlesin: Mina olen mina, Tiia on Tiia, Evelin on Evelin.
Kõik näituse külalised soovisid ja said kingituseks mu taskukalendri minu autogrammiga.
Šampuse pokaale kokku luues, loomulikult üllatasin, et hoian pokaale varvastega  - kuulsin palju häid soove. Neist sain jaksu juurde - et jätkada omal teel .


 Nansy ettepanekul läksime pärast näituse sõitma. Mina olin ka seda mõelnud, kuid ei julgenud eriti öelda, sest enne näitust polnud päeva teistpoolt arutanud. Seega, jälle olime isiklikku abistajaga ühisel lainel.
Suunaga Kuremäe kloostrile nägime Avinurmes rongi.
Kuremäel käisin esmakordselt. Isegi julgesime kloostri sisendada, kuigi mul oli lühikene seelik, ja rätt puudus. Õnneks mina polnud ainus , kes polnud vastavalt riides.
Kaldteedki on olemas.
Tunne võimas. Hinges mingi hea  rahu.
Mustvees tegime autos söögipaus silmad Peipsi järvele. Kallastel ma ei olnud Eesti ajal üldse käinudki.
Leidsime esimesed sinililledki.
Nauditav pühapäev on olnud.
Need pildid Nansylt. Rahvamaja fotograaf  Margus pildistas  näituse pooltunnil palju, lubas saada.

Täna tõesti ei jaksa pikemalt kirjutada. Mõnusasti väsinud olen...

Aitäh endale ja teistele tänase eest, ja Nansyle, kes sai ilusti isikliku abistajana hakkama!













Kommentaare ei ole: