Kolmapäev, aprill 15, 2020

Nõgesesupp ja jõulukaktus

Kevadeti tuleb vähemasti ükskord nõgesesupi süüa 😊. Mina sõin täna.

Jõulukaktus õitseb. Ühe - kahe õiega aastaringi vist, juba aasta alguses saadik. Mulle tundub, et  kaktusel on õitsemisviirus 😉. See jõulukaktus, mis ligi 18 aastat olnud mu hoole all ning pole ennem mitte üks aasta õitsenud... NÜÜD ta siis õitseb...

Kass Bongo hakkas laua taga pasteedi  omast kausist sööma. Põrandal ei söö pasteedi. Bongo istub ilusti toolil, ja sööb laualt. Mul on väga kahju, et ei ole mul telefoni, millega videot teha - Bongo söömine oleks tõesti hea vaadepilt...

Ütlen, et meil kodus on kõik läinud omamoodi hulluks.
See meeldib mulle!!!

Olen õnnelik ja tänulik, et elan kodus. Omaenda kodus.
Kuulades seda, mis maailmas hooldekodudes toimub (või ei toimu), siis jah...  Mina saan olla väga väga õnnelik ja tänulik, et elan kodus. Et mul üldse kodu on. Ja et tulen toime oma elu - oluga.  Saan iseenda eest hoolitseda.

Ma küll kuulan ja loen vähe koroonast uudiseid, kuid piisavalt palju, et hooldekodude kurvad hädad kõrvu jäävad... Usun, et see, mis selle koroonakesega välja tuleb, on vaid jäämäe tipp või teisi sõnu, hooldekodudes sureb ikka inimesi... ja rohkem, kui teadakse,  sellest eriti ei ole räägitud. Elu üks osa... Võib - olla, kui oleksin jäänud omal ajal hooldekodusse, kui oleksin alla andnud, ei oleks mind olnudki enam, vähemasti ei oleks sellist olnud mind nagu täna olen...

Elu on kink,
mis lõpeb alati
surmaga.

Mina sooviksin küll oma kingitust südamega hoida ning  elada täna ja praegu, sest  homme võib olla hilja. Homme on aga täna. Loodan, et mul on ees veel tuhandeid homseid - tänaseid päevi siin elukingituses...

Kommentaare ei ole: