Reede, aprill 17, 2020

Mina töövestluse läbiviija täna
Täna toimusid kohtumised, mis võivad tõenäoliselt muuta ja mingis osas muudavadki (ja on juba väheke muutnud) minu elu.

Minu 100 (sajas)  isiklik abistaja on Ingrid. Tema leidmine oli cv-de seast oli kuidagi kerge ja uskumatult kiire. Täna kohtusime juba töövestlusel. Üleeile lugesin cv, kus jäi silma paar sõna, mis pole eriti paljudes cv-des ja täna siis saimegi kokku. Ma ei teagi enam, kas imestada või mitte, aga  Ingridki on maalinud ja on loov inimene, mulle tundub, et  mõteviis on paljus sarnane. Mul on vist see külgetõmbejõud, et tõmban endalikke inimesi ligi. Ega teist sorti in´imesi,  nagu ütleb mu psühhodraama õpetaja Ruuda, ei jääkski minuga.  Ei jääks päevakski...

 Ja nüüd tuleb kindlasti pidu, kui ükskord võib jälle pidutseda. Lubasin järgmist Kuldvõtmekese päeva, kui mul abistajate reas 100 täis saab.  Mitu kuud ootasin põnevusega  seda hetke, kellele see auväärne koht saab.

Täna oli kohtusin veel härra Antsuga. Ka tema on uus inimene mu elus. Hästi - hästi huvitav  ja eriliselt põnev, sõbralik. Soovib  samuti abistada. 
Istusin õhtul mõnda aega endamisi. Mõtlesin elu üle järele...!
Selliseid vestlusi nagu täna ei ole olnud mul pika aega olnud. Vestlustes iseenesest polnudki erilist, kuid neis oli sügavus. Mu vaim ja süda puhkas. Positiivne väsimus on.

Usutavasti saab olema suvi 2020 mul üllatusi täis 😉😍  See on minu enda teha. Kui palju ma ei loobu -  andsin ju endale selleks aastaks lubaduse, et loobun loobumistest. Vahepeal tahtsin selle unustanud... Mirjam tuletas seda aeg - ajalt meelde mulle ning see o n olnud hea.
Eriolukorraski saab hästi eriliselt elada! Uskuge!
 
Mul on väga hea meel, et leidub inimesi, kes suudavad eriolukorraski liikuda ja tööd otsida kodu - arvutist  kaugemalgi... Arvasin, et isikliku abistaja leidmine on hetkel keerulisem kui tavaliselt... Aga vastupidi. Mul tõsiselt hea meel,  et eksisin. Lootust palju on siiski inimestes.


Kommentaare ei ole: