Arvake 😀
Otse loomulikult minu ratastooli all. Kuidas võisin maailma peidukoha unustada...
Kuid pole hullu!!
Väike Sillu tuletas selle meelde peitusemängu ajal. Leidsin teda igast peidukohast üles... Siis lugesin kümneni - ja ei leidnud last kuskilt 😂😂😂 Siis Sillu ise reetis end naeruga.
Mul tuli meelde, kuidas mu väike venna puges ikka mu tooli alla tädide - onude eest, kes külla tulid... Ning minu omad lapsedki peitsid ratastooli alla...
Täna valvasime väikese Silluga teineteist. Ehk olime hea laps ja hea tädi Tiia. Me ei jonninud. Vähemasti mitte enne, kui emme tuli...
Nädal algas rõõmsasti.
Ja õues oli 50 sooja ja tuul lahe ja loojuv hommikune päikene andis tuppa valge valguse. Väike Sillu oli vahvasti ilmapoiss. 💖 Mina vaid natu parandasin, mille peale noogutati...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar